Tallinna tipprestoran pani väiketootjate toetuseks kiirelt püsti oma taluturu, mis varustab toiduga juba sadat perekonda nädalas

 (69)
Kristjan Peäske
Kristjan PeäskeFoto: Vallo Kruuser

Restorani Leib omanike algatusel aprilli algusest tegevust alustanud veebipõhine taluturg Talust Koju vahendab umbes 15 kohaliku tootja toodangut ja on paari nädalaga väga populaarseks saanud. Selle võimaluse üle tunnevad heameelt ka erinevates Eesti otsades asuvad väiketootjad, kellel restoranide ja hotellide sulgemisega on kas suurem või väiksem osa sissetulekust ära langenud.

„See sai alguse meie restoranist Leib – meie toit on kogu aeg tulnud kohalikelt väiketootjatelt – ja nüüd, kui me oma uksed sulgesime, jäid ka meie koostööpartnerid sissetulekuta, sest nad töötasidki suures osas ainult meiega või teiste restoranidega,” rääkis restoraniärimees ja sommeljee Kristjan Peäske.

Selleks, et aidata nii tootjaid kui ka iseennast panid 2011. aastast Tallinna vanalinnas tegutsenud restoran Leib omanikud (Kristjan Peäske koos Janno Lepikuga – S. L.) mõned nädalad tagasi püsti veebipõhise taluturu Talust Koju, mis vahendab kohalike väiketootjate ja restorani enda tooteid. „Eesmärk oli pakkuda koheselt rohkem kui tavapärased talupoed, mis on ehk ainult juurikatele orienteeritud,” ütles Peäske.

Tellimused jõuavad juba sajakonna leibkonnani nädalas

Nii võimaldab Talust Koju taluturg inimesel tellida endale kogu nädala toidukorv, mis lisaks värsketele aiasaadustele sisaldab ka värsket kala, liha ja piimatooteid. „Me panime ta nädala ajaga kiirelt käima ja nüüd on ta saanud juba väga populaarseks,” kirjeldas Peäske, kes on restorani Leib kõrval ka mullu sügisest Noblessneris kunstikeskuse Kai katuse all uksed avanud Lore Bistroo üks omanik.

Seotud lood:

Esimesed taluturu tarned tehti 10. aprillil ja nüüd toidetakse selle kaudu juba sadat leibkonda nädalas. „Meil on olnud koostöö ühe väga osava noore programmeerija ja veebidisaineriga, kes oskas ta meile valmis teha. Me tegime ta ülimõistliku eelarvega väga kiiresti valmis tegelikult,” rääkis Peäske. Kiirelt sai restorani Leib taluturg püsti ka tänu tootjatele, kes olid kohe nõus kaupa tarnima.

Talust Koju veebipood

„Me küll lisasime neid – et tootevalik laiem oleks –, aga suuresti ta baseerub ikkagi meie koostööpartneritel,” lisas restoraniärimees. Näiteks Norpi talumeierei ja Pajumäe taluga ei ole Peäske varasemalt väga palju koostööd teinud, kuid Talust Koju vahendusel saab ka nende kahe tooteid tellida. „Nende piimatooted olid meie jaoks väga olulised, et valikut laiendada,” põhjendas Peäske. Ka leiab Talust Koju poest Sir Loini mahevorste ja viinereid, mida restorani Leib omanikud seni oma söögikohtades kasutanud ei ole, kuid e-poe valikut ta rikastab.

Keskmine ostukorvi maksumus on praegu umbes 50 eurot. „Kuna suurem osa meie toodetest on mahetoodang ja pärineb väiketootjatelt, siis ta kindlasti ei konkureeri söögipoodide soodsama otsaga, aga meie tooted ei ole kindlasti kallimad kui konkurentidel. Pigem on mahetooted isegi soodsamad. Me tahame ikkagi selles turusegmendis, kus me asume, pakkuda väga head hinna ja kvaliteedi suhet,” lausus restorani Leib omanik.

Talust Koju e-poest on võimalik toiduaineid tellida Tallinna ja selle lähiümbruses asuvate asulate nagu Viimsi, Kiili, Saue ja Tabasalu elanikel. Peäske ise on taluturu esimeste tegevusnädalatega väga rahul. „Juba see on hea olnud, et mitmed talumehed on sellest rõõmsalt kinni haaranud ja me oleme suutnud nende olukorda lahendada ka selliselt, et nad meile häälekalt teada annavad, et neile meeldib see – siis me teeme seda juba väga õige asja nimel,” kiitis ta.

Ka märkis restoraniärimees, et tänu sellele, et juba sada leibkonda tellib nende kaudu toitu, on see andnud nii restorani Leib kui Lore Bistroo töötajatele tööd. „See pakub ka meile võimalust tänases keerulises majanduskeskkonnas enda jaoks käivet genereerida. Kõik need põhjused on meie jaoks täna väga-väga olulised,” rõhutas Peäske.

Kellele ainus müügikanal, kellele üks mitmest

„See on suureks abiks,” kiitis Talust Koju taluturu algatust Võrumaal Haanja looduspargis tegutseva Kolotsi kitsetalu perenaine Merle Leibur. 2009. aastast tegutsenud kitsetalu on seniajani olnudki oma juustutoodanguga peamiselt HoReCa sektorile orienteeritud, mis on aga nüüd koroonaviirusest põhjustatud kriisi ajal kõige valusamalt pihta saanud. „Meie turg kukkus kõik tagant ära, täiesti nulli,” põhjendas Leibur.

Küll aga märkis Kolotsi kitsetalu perenaine, et seniajani on nad veel olukorda rahulikult suhtunud. „Kuna me ei olnud enne poodides, siis me ei ole väga suure hooga läinud ka e-poodidesse, mida praegu tekib nagu seeni pärast vihma. Meie klient ikkagi on ja jääb restoran ning me jääme ootama kannatlikult, kui restoranid jälle uksed avavad,” märkis ta.

Kolotsi talu perenaine Merle Leibur (trepil) tutvustab talu 2019. aasta avatud talude päeval

Leibur ise loodab, et kuna nemad said koos restoranidega esimesena kriisist pihta, hakkab nende jaoks ka olukord esimesena taastuma. Enne kriisi teenindas Kolotsi kitsetalu oma juustudega umbes 40 restorani üle Eesti. Kui Tallinnas oli valdav elamus, siis palju telliti nende toodangut ka Kuressaare ja Pärnu restoranidesse.

Tartumaal Nõos tegutsev köögiviljakasvataja Raivo Künnapuu märgib, et Talust Koju taluturg on hetkel üks mõistlikumaid lahendusi, mille kaudu nemad oma juurikaid turustada saavad. „See on väga suur päästerõngas,” lausus pereettevõtte Muhe Mahe Delikatess-Köögivili nime all juba mõnda aega Eesti tipprestorane teistmoodi aedviljadega varustanud väiketootja.

„Teema läks lahti sellest, et ma helistasin Jannole (teisele restorani Leib omanikule – S. L.) ja küsisin, kuidas neil seal Tallinnas läheb ja mis nüüd saab. Siis nad haarasid sellest ideest kinni ja Peäske võttis teema väga kuumalt üles – see on ikka väga tõsine asi, müts maha poiste ees!” sõnas Künnapuu.

Lisaks restorani Leib taluturule müüb Muhe Mahe hetkel oma juurikaid ka Fotografiska e-poe ja Jaama turu kaudu. „Nõmme turg oleks olnud väga suureks abiks, aga inimesed, kes seal seda meie kaupa on aastaid edasi müünud, otsustasid kahjuks just nüüd puhkusele minna,” kirjeldas Künnapuu.

Muhe Mahe erivärvilised porgandid

Restorani Leib taluturu kaudu müüb oma tooteid ka Põlvamaal tegutsev lihatööstus Liivimaa Lihaveis, mis koondab enda alla hulga veiseid kasvatavaid talunikke ja tegutseb 2016. aastast peale. „Abi on juba sellest, et kui ükskõik milline HoReCa sektori koht meilt midagi tellib, siis see aitab meie tegevusele kaasa,” ütles ettevõtte tegevjuht Marko Hiiemäe.

Kuigi ta märkis, et hetkel ei ole Talust Koju mahud nende jaoks väga suured, aitab see siiski tõsta nende toodete teadlikkust eestlaste seas. „Kuna kõik restoranid ja koolid on praegu kinni, siis igasugune müük sinnasuunas on teretulnud,” lausus Hiiemäe. Praegu teenib ettevõte valdavalt jaemüügi pealt, HoReCa sektor moodustas varasemalt 30% nendest käibest. Sissetulekute langus on nõudnud ka teatavaid korrektuure ettevõtte tegevuses.

Leib restorani talupoe kaudu turustab salati- ja maitserohelist ning mahemunasid ka Valgamaal Laatres tegutsev Kopra Karjamõisa mahetalu. „Kui nad seda nüüd edasi ka veavad, siis on see teretulnud,” märkis talu peremees Jüri Koppel, kes poodi läbi Lõuna-Eesti Toiduvõrgustiku varustab. Valgamaa talupidaja sõnul on neil viimane kuu-poolteist väga hästi läinud.

„Selline tunne on nagu jõulud oleks – selline käive oli,” kirjeldas Koppel, kellel on aastatega kujunenud ka oma kindel eraklientide võrgustik, kes nüüd koju jäädes on oma tellimusi suurendanud. Seetõttu käib Kopra Karjamõisa taluperemees ka ise iganädalaselt neljapäeviti Tallinna kaupa viimas. Talu kasvatab ka erinevaid aedvilju.

Kopra Karjamõisa taluperemees Jüri Koppel

Külalislahkuse sektorit ootab ees väga külm talv

Lisaks restoranile Leib ja Lore Bistroole on Peäske osanik ka Hopsteri väikepruulikojas, mille tegevus samuti praegu seisab. „Selles osas on seis keeruline, et käsitööõlle müük on muutunud väga minimaalseks. Me müüsime peamiselt restoranidesse ja Tallinki laevadel, nendega seotud väljamüügid on peatunud,” kirjeldas Peäske.

Natuke hingetõmberuumi annab Hopsteri pruulikojale see, et tegu on mustlaspruulikojaga, mis ise tootmisruume ei oma, vaid käib oma retseptiga renditud pruulikodades õlut tegemas. „Meie ainuke mure on see, et meil õlu võib minna varsti üle säilivusaja, aga sellega me tegeleme siis, kui see aeg käes on,” lausus restoraniärimees.

Kuigi restoran Leib on tänaseni suletud ja tõenäoliselt avab uksed alles mai keskpaigas, tegi Lore Bistroo selle nädala keskel väliterassi juba lahti. „Me oleme jõudnud seisukohale, et aeg on hakata sellest kriisist välja tulema – me olime ühed esimesed, kes sulgesid, aga ma arvan, et nüüd me oleme ka ühed esimesed, kes hakkavad avama,” põhjendas Peäske.

Siiski järgitakse ka Lore Bistroos eriolukorraga kehtestatud piiranguid. „See tähendab seda, et meie töötajatel on kummikindad ja visiirid, me desinfitseerime kõiki istekohti peale külaliste lahkumist, kõik menüüd on kiletatud ja samuti desinfitseeritakse peale kontakti – viime end üle uuele normaalsusele,” kirjeldas restoraniärimees.

Kui restorani Leib palgal on seni olnud 15 inimest, siis Lore Bistroo annab tööd 25 inimesele. „Me oleme otsustanud, et ei koonda kedagi nii kaua, kui me vähegi saame – see on ikkagi meie pere,” rääkis Peäske. Siiski on kaheks kuuks töötajate palkasid vähendatud 30%. „Ausalt öeldes meil käivad meeskonnaga juba läbirääkimised ka pikema perioodi lõikes – midagi pole teha, me ei ava neid restorane sellesse reaalsusse, kus me nad sulgesime,” tõdes ta.

Lore Bistroo Kai kunstikeskuses Noblessneris

Peäske on veendunud, et järgmised üheksa kuud saavad olema kogu Eesti külalislahkuse sektori jaoks määravad – kes jäävad ellu, kes kaovad. Mis puudutab tänaseid riiklikke meetmeid, mis on ettevõtte abistamiseks kasutusele võetud, siis arvab restoraniärimees, et palgatoetus on väga adekvaatne tugi kriisi ajal. Kriitilisem on ta aga sektoritepõhise toetuse osas.

„Pean ütlema, et selles osas olen ma väga pettunud. Turismitööstus on Eesti SKP-st ligikaudu 8%, aga meile eraldatud toetus 25 miljonit on konkurentsitult kõige väiksem summa, mida sektoripõhiselt jagati,” rääkis Peäske, kes kuulub ka Eesti hotellide ja restoranide liidu juhatusse. Ta märkis, et võrdluses põllumajandusega, mis moodustab Eesti SKP-st 2-3%, kuid sai riigilt 200 miljonit kriisiabi, ei ole need asjad proportsioonis.

„Kahjuks on see Eesti riigi põhiselt juba pikemalt nii olnud, et turismi nähakse kui tööstust, mis makse ei maksa ja kus töötavad hooajatöölised, mistõttu on mõistlikum lasta tal olla nagu ta on. Ma tahaks väga, et ühel hetkel me saame sellest etapist läbi ja meie tööstusharu osatakse ka vääriliselt hinnata,” lausus restorani Leib omanik. Tema sõnul ei tasu ära unustada, et kaudselt toob turism riiklikku kogurikkusse oluliselt suurema osa kui 8%.

Mis puudutab töötukassa kaudu palgahüvitise maksmist, siis majutus- ja toitlustussektori põhjal näeb Peäske, et seal peaks kindlasti selle maksmist jätkama ka peale maikuud või sügisel. „Tegelikult on meil vaja abi, et ka talv üle elada – see talv saab olema meie kõigi jaoks väga-väga külm. Hotellidel on ka suvi juba läinud, neid ei aita kodumaine nõudlus – nad vajavad seda abi ka läbi suve,” lausus Peäske.

Loodab, et turg jääb ka pärast kriisi tööle

Äsja käivitatud taluturu osas loodab restoraniärimees, et see jääb püsima ka pärast kriisi. „Ma ise usun sellesse, et toidupoes käimine ei ole paljude inimeste jaoks meelistegevus. Ma loodan, et sellest ajast praegu õpitaksegi seda, et pole mõtet aega raisata poeriiulite vahel käimisele, vaid et on väga praktiline, kui keegi toob meile kauba koju,” põhjendas ta.

Peäske märkis, et kuna neil oli selline väiketootjate taluturu mõte juba pikalt olnud – kriis vaid kiirendas selle teostumist –, siis otsitakse juba ka ruume, kuhu Talust Koju veebipoe tegevuse saaks kolida siis, kui on põhjust restoran Leib jälle lahti teha. „Tegelikult me täna otsime juba väga selgelt endale seda võimekust, et see pood saaks ellu jääda tegevusplatsina ka kuskil mujal, kui meie enda restoranis,” rääkis restorani Leib omanik.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!