Tallinna üks võimsamaid ja kurikuulsamaid arendusi võib peagi reaalsuseks saada
Eesti ärimees Jaan Manitski ja rootslastest investorid on plaaninud oma enam kui 19-hektarilisele maatükile tänase Hipodroomi alal suurarendust. Kahtlemata on tegu magusa krundiga ning plaanide kohaselt pidigi sinna tulema linnak, kus elupinda oleks julgelt üle 2000 inimesele. Viis aastat tagasi räägiti arenduse puhul 250 miljoni euro suurusest investeeringust, mis jupp-jupi kaupa valmima pidi.
Erinevad Tallinna seltsid olid arenduse vastu ning asi anti isegi kohtusse. Esimeses astmes said võidu arendajad ning edasi vastased otsust ei kaevanud. Nende peamine argument oli, et Tallinna linna üldplaneeringut sooviti arenduse detailplaneeringuga muuta. Nad soovisid teada, kas nii tohib teha. Kohtu hinnangul tohtis. Arendajaid kaitses legendaarne Viktor Kaasik, kes selle juhtumiga seoses kohtulikult karistada sai ning advokatuurist lahkus (loe artikli lõpust).
Seltsid soovisid ka tunduvalt suuremat rolli kaasa rääkimaks selles osas, milline uus Hipodroomi arendus välja nägema peaks. Kohus andis võidu arendajale. See kõik juhtus viis aastat tagasi. Ometi ei ole koppa siiani maasse löödud.
Hipodroom ei koligi Sakusse
Nimelt kuulub samade ärimeeste seltskonnale ka hipodroom ning see soovitakse koos hobustega kolida uuele pinnale. Veel 2016. aasta septembris kirjutas maakonnaleht Harju Elu, et hipodroom ja Põhjamaade suurim hobuste keskus tuleb Saku valda, 160 hektarile. Tundus, et nii arendajad kui vald olid saanud jutud räägitud ning edasi oli kõik vaid vormistamise küsimus. Kuid tänaseks on plaanid muutunud.
Hobukeskust arendab RevalGate Holding OÜ, kus juhatuse liikmeteks on Jaan Manitski ja Jaanus Mikk. Omanik aga ettevõte Giab Eesti OÜ, kus juhatuse liikmeteks on Lars Eriksson ning Mats Gabrielsson. Tegemist on Rootsi suurinvestoritega, kes muuhulgas püüavad Narvas taastada endist Kreenholmi kinnistut. Lisaks on juhatuses ka Jaanus Mikk.
Viimane ütles Ärilehele, et tänaseks on Saku plaan maha maetud ning kohe-kohe ostetakse krunt hoopis Saue valda.
„Saku geoloogiline ja geograafiline olukord on selline, et sinna ei olnud mõistlik hobukeskust rajada. Parasjagu soetame uut maad Saue valda. Kohta veel öelda ei taha, sest leping ei ole alla kirjutatud. Viime hipodroomi sinna. Seal on teistsugune pinnas, mineraalmaa. Probleeme ei teki," ütles Mikk.
Sakus on muuhulgas strateegilised riiklikud turbavarud ning kogu protsess oli pikk. Arendaja võetud hinnapakkumised keskuse rajamiseks näitasid, et see oleks olnud liiga kallis investeering. Mikk tõdeb ka, et Sauele ei tule Põhjamaade suurimat hobukeskust vaid esialgu vaid hipodroom.
Mikk jäi salapäraseks, kui jutt läks sellele, mis hakkab toimuma tänasel Hipodroomi kinnistul. Ta ütles vaid, et paralleelselt käivad tööd ka selle kallal ning õige pea on oodata uudiseid. Niisiis ei ole enam kaugel see aeg, kui kinnisvara mõttes üks suuremaid Tallinna „hambaauke" saab esimesed uued hooned peale.
Mida teab Lotte kaubamärgi omanik?
Lotte kaubamärgi õigused kuuluvad Janno Põldmale ja Heiki Ernitsale. Aastaid tagasi pöördusid nende poole Hipodroomi krundi arendajad Alfa Property esindajad, kes soovisid loodavasse elamurajooni teha erinevaid Lotte-teemalisi tegevusi sisaldavat maja. Täna ütleb Janno Põldma, et pärast projekti seiskumist ei ole tal mingisugust informatsiooni asjade edasise arengu kohta.
Kaasiku kahtlased tembud
Juunis 2011 tunnistas Kaasik end süüdi 10 000 euro suuruse pistise andmises Tallinna linnaplaneerimise ameti juhatajale Toomas Õispuule ning sai karistada kokkuleppemenetluse korras. Ta esitas avalduse advokatuurist lahkumiseks. Kaasik tegi enda sõnul vea, andes Õispuule laenu ajal, mil linnaplaneerimise amet menetles Tallinna hipodroomi asemele rajatava elu- ja ärirajooni detailplaneeringut. Ehitust kavandavat ettevõtet Alfa Property esindas Kaasik. Juhtivprokurör Endla Ülviste arvas samas, et rahaülekanne ei olnud eksitus. 26. juulil rahuldas advokatuuri juhatus Kaasiku avalduse advokatuurist väljaarvamise kohta. 22. augustil sõlmitud Viktor Kaasiku ja prokuröri kokkuleppe kohaselt määrati Kaasikule rahaline karistus 27 106,53 eurot. Lisaks ei tohtinud Kaasik töötada 3 aasta jooksul äriettevõtete juhatuses.
