Tallinna Ülikooli õppehoone homme lõppev konkurss on NCC Ehituse juhi Toomas Aaki sõnul halvasti koostatud. „Liiga palju ehitajale vajalikke vastuseid selgub hilisema projekteerimise käigus,“ ütles Aak.

NCC Ehitust ärritab asjaolu, et nad peaksid tegema pakkumise projekteerimiseks ja ehitamiseks hoonele, mille jalust tuleb varasem ehitis lammutada. Ülesande muudab raskeks asjaolu, et enne vana hoone lammutamist pole teada, kui suures ulatuses on võimalik uue hoone ehitamiseks kasutada nõukogude ajal rajatud vundamenti. 

Ehituskonkursi võidav ettevõte, kes teeb odavaima pakkumise.  Kuid paljud viimasel ajal koostatud tingimused – Tallinna Ülikooli objekt on üks selline, on ehitajale liiga keerulised. „Teadmine, et sa pole võimeline tingimusi täitma, tuleb liiga hilja,“ lausus Aak. „Tulemus on see, et protestima hakkavad mitte konkursi kaotajad vaid võitjad ning objektide valmimine lükkub määramatuks ajaks edasi.“

Konkursitingimusi, mis jätavad kõik objektiga seotud riskid ehitajale, koostatakse Aaki hinnangul sellepärast, et riigihanke objekte ehitatakse Euroopa Liidu toetusrahadega, mille puhul kardetakse tähtaegadega jänni jääda. „Oleme jõudnud ajajärku, kui paljud objektid üle Eesti võivad võitjate kaebuste tõttu tarduda,“ selgitas Aak.
Juuli lõpus loobus näiteks KMG Ehitus Tallinna teletorni renoveerimisest, mille konkursi oli ta alles kuu aega varem võitnud.

„Meie objekt on keeruline, selle ehitamisega tekkib probleeme, kuid kümnekonna väärika ehitusettevõtte huvi konkursi vastu näitab, et lahendused on võimalikud,“ ütles Tallinna Ülikooli haldusjuht Peep Ratas. „Konkursi läbi viimiseks oleme kaasanud Telora näol tipp-asjatundjad ning nüüd oleme saamas ka häid pakkumisi.“

Konkursi ette valmistanud ehitusprotsesside juhtimise ettevõte Telora tunnistas, et Tallinna Ülikooli uue õppehoone eelprojekt ja hiljem kirjeldatud tellija soovid on vastuolulised ning samal ajal soovitakse jätta kõik riskid ehitusettevõtjale. „Ma pean loogiliseks, et ehitajad kajastavad endale võetavaid riske pakkumistes ja ei tule välja hiljem üle jõu käivate alapakkumistega,“ lausus Telora juhatuse liige Tanel Seppel. „Tallinna Ülikool soovis saada riskivaba ehitust, mis ei kalline ning mida ta ise juhtima ei pea ning on valmis selle eest ka maksma.“

Ehituse peatöövõtjatele on sellised konkursid peavaluks, sest nad on oma töötajate arvu viinud väga väikeseks, lootes kõik objektid lahendada vaid alltöövõtjate pakkumiste abil. Kuid keeruliste projekteerimis- ja ehitusprobleemide lahendamiseks ei ole ehitusfirmadel Seppeli hinnangul piisavalt insenere.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse aseesimehe ametit pidav Aak soovis kirjutada Tallinna Ülikooli ehituskonkursi kohta haridusministeeriumile märgukirja, kuid loobus, sest suvel pole võimalik liidu ametliku pöördumise jaoks kvoorumit kokku saada.

Tallinna Ülikooli Narva maantee uue õppekorpuse ehitushanke konkurss, mille maksumuseks võib kujuneda 150-160 miljonit krooni, lõppeb homme, 5. augustil. Hoone peab valmima juba 2011. aasta lõpuks ning tudengid ja õppejõud loodavad seal tööd alustada 2012. aasta alguses.