Reostatud suhkur viiakse Peterburi
Kolmandat nädalat seisab Kesklinna sadamas Vene Föderatsiooni kaubalaev Novodruzhesk, millel on lastiks 765 tonni masuudiga reostatud toorsuhkrut. Saastunud last laaditakse ümber Panama lipu all seilavale alusele Majtreja ning saadetakse Peterburi.
Vene kaubalaev tõi kaupa Eestis asuvale vahendusfirmale. Osa laeva laadungist moodustas Uruguayst toodud suhkur, mis pidi jõudma New Yorki, kuid saastus teel masuudiga. Eesti vahendusfirma asus juba laeva merel olles uurima võimalusi saastunud suhkru ladustamiseks või töötlemiseks Eestis. Tallinna sadamasse saabumisel vaatas toll laeva üle, koostas kahjustatud kauba kohta teatise ja pidas suhkrusaadetise kinni.
Keskkonnaeksperdid vaatasid möödunud nädalal suhkru üle, võtsid proovid ja tunnistasid saastunud suhkru ohtlikuks jäätmeks. Keskkonnaameti spetsialisti Maret Järve sõnul on saastunud suhkru kogus liiga suur, et seda lihtsalt prügimäele viia.
Tallinn rahvusvahelisel rahaturul
Rahvusvahelise finantsväljaande Wall Street Journal 11. aprilli numbris ilmus artikkel Tallinna võlakirjade emiteerimisest.
Teates on lugeda, et Tallinna linnavalitsus on emiteerinud 60 miljoni Saksa marga väärtuses võlakirju aastaintressiga 6%. Täiendavad kulud aasta arvestuses on 0,875%. Võlakirjad on emiteeritud Eurobondina ning tagasimakse tähtaeg on 16. aprill 1999. Emissiooni peakorraldajaks on Nomura Saksamaa Pank.
Abilinnapea Tiit Järve sõnul on teade globaalses finantsväljaandes rahvusvahelise rahaturu tunnustus Tallinnale.
Kesklinnas uued tänavanimed
Vene tänava 12. maja kohalt Müürivahe 35 majani kulgev tänav kannab nime Katariina käik , Vene ja Uut tänavat ühendab Bremeni käik , Sadama tänavast lõuna poole rajatud tee on Kai tänav ja Kunderi 24 juurest kuni Tartu mnt 53 majani kulgev tänav on Juhan Kunderi põik . Rajatav Lootsi tänava lisaharu nimetatakse samuti Lootsi tänavaks. Praegusele Väike-Kiire tänavale ennistatakse selle ajalooline Kiire tänava nimi. Linnatänavate nimistusse ennistatakse ajalooline Kesk-Luha tänava nimi: see tänav taastatakse Uue Maailma ja Kristiina tänava vahel.
Seni nimetutele väikekohtadele anti järgmised nimed: Asso õu asub Müürivahe 12 Assauwe torni juures, Falgi õu Toompuiestee 18 juures vaatega Falgi teele, Lembitu park asub Lembitu, Vambola, Lauteri ja Kauka tänava vahel, Vaikne park Vaikse, Magasini, Tare ja Kodu tänava vahel ning Vana-Lõuna haljak Vana-Lõuna ja Pärnu mnt vahel.
Senine Vabastajate väljak nimetati Tõnismäe haljakuks , Pioneeride väljak Politseiaiaks ja Komsomoli väljak Uue Maailma haljakuks.
Linnavalitsus tühistas Rahvaste Sõpruse pargi nime. Kesklinna valitsus paigaldab uued tänavasildid hiljemalt 30. juuniks, kuid linnaosavanema Jüri Oti kinnitusel püütakse sellega hakkama saada vanalinnapäevadeks.
Värviline maailm Suurtükitornis
Kiek in de Kökis on avatud väliseesti fotograafi Bie Erenurme fotonäitus "Värviline maailm". Eksponeeritud on 40 värvifotot aastatest 1992-1995. Piltidelt saab näha tavalisest värvikirevamat ja agressiivsemat Eestimaad ja tema inimesi.
Bie Erenurm on sündinud 1959. aastal Stockholmis. Tema vanemad emigreerusid 1944. aastal Eestist.
Linnamuuseumis on avatud näitus "See kleit on kapis seisnud kaua, kaua...". Muuseumi kahes saalis on välja pandud rikkalik valik naiste kostüüme muuseumi fondidest. Vanim neist on aastast 1870, kõige "noorem" aastast 1940. Peale kleitide, seelikute ja pluuside saab näha ka rõivaste juurde kuuluvaid aksessuaare.
Põhja-Tallinna Noorte Kevadpäevad
Teist aastat korraldab Põhja-Tallinn noorte kevadpäevi. Päevad toimuvad 12.-20. aprillini.
Salme Kultuurikeskuses on avatud Kopli Kunstikeskkooli õpilaste kevadnäitus. Päevade põhitähelepanu on teatril ja spordil, ütles linnaosa kultuuri- ja sporditöö peaspetsialist Malle Gerretz.
Seekordsetest kevadpäevadest on kutsutud osa võtma peamiselt linnaosa koolide õpilased. Kultuuriürituste osas on märksõnaks "teater ja teatrielamus". Möödunud reedel etendas Linnateater linnaosa tublimatele koolinoortele Jaanus Rohumaa lavastust "Ainus ja igavene elu". Teatrikülastajate vahel on välja kuulutatud kirjandite võistlus. Huvitavaks tõotab tulla homme 8. keskkooli ruumes aset leidev koolidevaheline viktoriin "Teatrimängud Tõnu Ojaga". Mõlema ürituse parimad saavad auhinnaks teatripiletid.
Spordiüritustel mängitakse palli, eelistatuim on korvpall. Spordivõistluste auhindadeks on spordiinventar.
Päevad lõpetatakse Pelgulinna Rahvamajas 20. aprillil koolide jõukatsumises spordis ja vaimuerksuses.
üritused toimuvad lisaks eelpool mainitud kohtadele Linnahalli jäähallis ja keeglisaalis, Tallinna Soojusvõrkude spordisaalis ja Pelgulinna Pereklubis.
Pärnu ja Tallinna ühisavaldus
Möödunud nädalal tegid ühisavalduse Tallinna linnapea Jaak Tamm ja Pärnu linnapea Väino Linde. Avaldusega jagavad linnavalitsused omavahel suviseid pealinna kohustusi ja õigusi. Seega on Eesti suvepealinnaks nimetatud Pärnu.
Tallinn annab suvepealinna tiitli Pärnule pidulikult üle Tallinnas Raekoja platsil Vanalinnapäevade lõpetamisel 5. juunil. Pärnu kohustub hoidma suvepealinna mainet 25. augustini. Linnapead kohustuvad veetma oma puhkuse parimad päevad suvepealinnas.
"Lüüra" hakkab helisema mai lõpus
25.-26. maini korraldatakse Tallinnas vähemusrahvuste festival "Lüüra". Festivali korralduskomisjoni kuuluvad Vene, Valgevene, Usbeki ja Korea kultuuriseltside esindajad.
Varem on Tallinnas peetud siinse suurima vähemusrahvuse, vene kultuuripäevi "Slaavi pärg". Nüüd on paljud rahvusvähemus= ed oma jõud ühendanud.
Kavakohaselt pakuvad neil päevil iseseisva kavaga tantsu, laulu ja muusikat ukrainlased, venelased, valgevenelased, tatarlased ja korealased ning ühisesinemisega soome-ugri väikerahvad marid, mordvalased ja karjalased. Päevade ajal on Vene Draamateatris avatud väikerahvaste siinset tegevust kajastavad näitused, restoranis Astoria saavad külalised maitsta teiste rahvaste külmroogasid. Kultuuripäevad lõpetab väikerahvaste suur kontsert 26. mai õhtul Vene Draamateatris. Lõpukontserdil osaleb ka dagestanlaste, poolakate, juutide, armeenlaste, lätlaste, leedulaste, mustlaste, usbekkide, kasahhide, setude ja maride esindajaid.
Linnavalitsus toetab vähemusrahvuste festivali lõppkontserti 70 000 krooniga. Raha jagub ka muuks: rahvuskultuuri edendamiseks ja emakeele õpetamiseks, aga ka eesti keele oskuste täiendamiseks ja meie kultuuriloo tutvustamiseks.
RAEPRESS
