Tallinna Vee ja ameti nägemus põhjendatud tulukusest erineb kaks korda
Osapooled on eri seisukohtadel selles osas, kuidas määrata varade väärtust, mida põhjendatud tulukuse arvutamisel kasutada.
Veeteenuse hind kujuneb põhjendatud kulude, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse jagamisel veeteenuse müügimahuga ning kui üks hinnakomponentidest ei ole põhjendatud, ei ole õige ka taotletav veeteenuse hind, leiab konkurentsiamet.
Ameti otsusest pärineva info järgi peab Tallinna Vesi reguleeritava vara väärtuseks 353 miljonit eurot, mille arvutamisel võttis vee-ettevõte aluseks firma erastamisväärtuse.
Konkurentsiamet aga ei pea põhjendatuks seda, et vara väärtus tuletatakse kahe osapoole vahel kokkulepitud ettevõtte väärtusest, kuna selle loogika järgi peaks veeteenuse hind muutuma iga kord, kui muutub firma omanikering.
Konkurentsiamet peab ettevõtte põhjendatud reguleeritava vara väärtuseks 135 miljonit eurot ehk ettevõtte raamatupidamises kajastatud varade väärtust.
Selle varade väärtuse alusel leiab konkurentsiamet, et Tallinna Vee põhjendatud tulukus on 11,05 miljonit eurot. Tallinna Vesi on põhjendatud tulukuseks taotlenud aga 23,5 miljonit eurot.
Ühtlasi ei pea konkurentsiamet põhjendatuks lisada veeteenuste hinda saastetasu summas 2,3 miljonit eurot ja ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulu summas 312 000 eurot.
Samuti leiab amet, et Tallinna Vee soovitud uus hind ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise nõuetega ehk ettevõte ei ole vähendanud hinnavahet füüsiliste ja jurdiidiliste isikute vahel.
Mai alguses tehtud otsusega jättis konkurentsiamet kooskõlastamata veefirma soovitud 3,5-protsendilise hinnatõusu selleks aastaks. Ettevõte lubas otsuse halduskohtus vaidlustada.
Varade väärtuse küsimus oli erimeelsuste põhjustajaks ka siis, kui Eesti Raudtee enamusosalus kuulus erainvestoritele. Toona vaidlesid riik ja eraomanikud pikalt, kuna viimased soovisid ettevõtte varasid üles hinnata, mis oleks võimaldanud tõsta raudtee kasutamise eest võetavat tasu. Hiljem ostis riik eraomanike osaluse tagasi.
