Tallinna Vee puhaskasum kahanes viiendiku võrra
AS-i Tallinna Vesi 2014. aasta esimese kvartali puhaskasum langes 18,6 protsendi võrra, seda vaatamata müügitulu kasvule, teatas ettevõte börsile.
Ettevõtte kogu müügitulu kasvas 2014. aasta esimeses kvartalis võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 4,8 protsendi võrra. Kuna ettevõtte tariifid on endiselt 2010. aasta tasemel, on põhitegevuse tulu otseselt sõltuv tarbimise muutusest. Hoolimata müügitulu kasvust, on esimese kvartali puhaskasum langenud 18,6 protsendi võrra, mis on tingitud täiendavalt arvestatud saastetasu kulust, selgitatakse teates.
Kui täiendav saastetasu mõju kõrvale jätta, nimetad ettevõte esimese kvartali tulemusi headeks. Administratiivkulud on mõnevõrra kasvanud seoses õigusabi kuludega, mis omakorda tulenevad käimasolevast tariifivaidlusest. Muud kulud ja tulud on võrreldes 2013. aasta 1. kvartaliga jäänud suhteliselt stabiilseks.
Tallinna Vesi selgitab, et saastetasu kasv on peaasjalikult tingitud Keskkonnaameti poolt, 2013. aasta detsembris, väljastatud veeloast, milles vähendati seniseid piirmäärasid tsingi ning vase sisalduse osas puhastatud heitvees 400-kordselt. Kaasaegne reoveepuhastuse protsess, mis on kasutusel ka Paljassaare reoveepuhastusjaamas, võimaldab reoveest eemaldada ligikaudu 70 protsenti raskemetallidest. Seega, ei ole ettevõttel täna tehniliselt võimalik määrusest tulenevaid piirmäärasid saavutada. Uued piirmäärad tekitavad segadust ja probleeme kogu Eesti veesektoris kuna käesoleval hetkel on selgusetu, kuidas seadusest tulenevaid nõudeid rakendada, nendib Tallinna Vesi.
Lubatud kontsentratsioonide vähenemise valguses on ettevõte kajastanud saastetasu kulusid lähtuvalt konservatiivsuse printsiibist täies mahus. Muutusest tulenevad lisandunud saastetasud ulatuvad 2014. aasta esimeses kvartalis 0,80 miljoni euroni. Juhul kui kontsentratsioonid jäävad vähendatud tasemele, võib suurem saastetasu mõjutada finantstulemusi ka järgmistes kvartalites, kuni olukord lahenduse leiab.
Samas kinnitab AS Tallinna Vesi, et reoveepuhastuse protsessi võimekus ei ole langenud ning merre juhitav heitvesi on endiselt vastavuses kõikide nõuetega, välja arvatud tsingi ning vase sisalduse osas.
Ettevõtte märgib, et teeb tihedat koostööd nii Keskkonnaministeeriumi kui Eesti Vee-ettevõtete Liiduga (EVEL), mõistmaks, kuidas seadust rakendada Eesti vee-ettevõtluses viisil, mis võimaldaks võimalikult vähest kulu nii tootmisele kui elanike teenustasudele.
EVEL-i tegevjuhi, Vahur Tarkmehe sõnul on tegemist Eesti vee-ettevõtlust puudutava üldise probleemiga. „Uus määrus on segane, väga raske on mõista milliseid aineid, mis koguses, mis tingimustel tohib veekogusse juhtida ja mida mitte. Me mõistame vajadust säästa keskkonda aga see peab olema majanduslikult põhjendatud ja tarbijale vastuvõetava teenuse hinnaga. Kahjuks on seadusandja jätnud sotsiaal majandusliku uuringu teostamata, mis oleks raskmetallide mõistlikud piirmäärad Eesti oludes. Cu ja Zn osas on liikmesriigil võimalik piirmäärasid kaalutleda,“ selgitas Tarkmees keerulist olukorda.
Seoses käimasoleva kohtuvaidlusega erastamislepingu tingimuste üle, on järgmise kohtuistungi aeg endiselt määramata. Samuti on jätkuvalt käimas ka Euroopa Komisjonile esitatud selle teemaline kaebuse menetlemine.
