Tallinna Vesi ei soovi firma ülikasumit ründavat eelnõud kommenteerida
Eile jõudis riigikogusse IRL-i, Reformierakonna ning roheliste poolt algatatud monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu, millega loodetakse tagada suurem tarbijate kaitse suhetes universaalteenust pakkuvate ja turgu valitsevate ettevõtetega ning ka nende teenuste hinnakujunduses.
Eelnõu esitajad tõid näitena esile asjaolu, et Tallinna juhtiva vee-ettevõtte investeeritud varade tootlikkuseks on kujunenud 19,6 protsenti.
„Võttes aluseks üldist Euroopa praktikat vee-ettevõtjate põhjendatud kasumi määra (7-8 protsenti) osas peaks eelnõu rakendumisel ainuüksi Tallinna Vee lõpptarbijale vee hind järgmisel aastal langema ca 24 protsenti,“ seisab eelnõu seletuskirjas.
Tallinna Vesi ei soovinud täna kavandatavat seadusemuudatust eriti kommenteerida.
„Vara veel hinnata, analüüsime seda alles,“ teatas ettevõtte komunikatsioonijuht Priit Koff lakooniliselt.
Eesti Gaas: riigipoolne tugevam sekkumine tähendaks tööjõukulude kasvu
Eesti Gaasi juhatuse liige Sergei Zagrebailov märkis, et olemasolev kontrollisüsteem on mõistlik.
Ta rääkis, et maagaas konkureerib näiteks vedelkütusega, sest valdav osa suurtest katlamajadest võib kasutada nii gaasi kui ka vedelkütust.
Zagrebailovi sõnul on nad seetõttu huvitatud maagaasi võimalikult madalast hinnast ka ilma riigipoolse reguleerimiseta.
„Riigi veelgi suurem sekkumine Eesti Gaasi tegevusse tähendaks täiendava tööjõu palkamist mõlemalt poolt, mis tähendaks negatiivsete kõrvalmõjude tekkimist nii gaasitarbijate kui ka maksumaksjate jaoks,“ jätkas ta.
Samuti sisuliselt monopoolset seisundit nautiva Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik ütles, et Eesti Energiat see seaduse eelnõu otseselt ei puuduta, sest elektrienergia hind on Eestis Konkurentsiameti järelvalve all juba aastaid.
