Kaebuse kohaselt on Eesti rikkunud Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 6 ja sama konventsiooni protokolli 1 artiklit 1. artikkel 6 sõnastab igaühe õiguse õiglasele menetlusele. Tallinna Vesi leiab muuhulgas, et riigikohus eiras kohustust taotleda Euroopa kohtult eelotsust, jättes oma otsuse sealjuures ammendavalt põhjendamata.

Protokolli 1 artikkel 1 sõnastab, et igal juriidilisel- või eraisikul on õigus oma omandit segamatult kasutada. Tallinna Vee hinnangul on Eesti läinud vastuollu ettevõtte põhiõigusega, sekkudes ebaproportsionaalselt omandisse ja rikkudes sellega protokolli 1 artiklit 1.

Euroopa inimõiguste kohus viib esmalt läbi avalduse registreerimisprotsessi. Seejärel hinnatakse taotluse vastavust. Konkreetseid tähtaegu, mille jooksul peab kohus avalduse registreerima ja hindamise läbi viima, seatud ei ole.

Euroopa inimõiguste kohus ei ole edasikaebekohus ega saa 12.12.2017 Riigikohtu otsust tühistada. Kui Euroopa inimõiguste kohus leiab, et ettevõtte põhiõigusi on rikutud, võib see luua täiendavaid võimalusi ettevõtte ja selle investorite huvide kaitseks.

Tallinna Vesi ootab jätkuvalt otsust rahvusvahelisest vahekohtust seoses Eesti Vabariigi ja Hollandi Kuningriigi vahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu võimaliku rikkumisega.