“Oleme tegelenud Maardu teemaga ja teatasime esimese kvartali aruandes oma huvist laieneda Tallinna lähipiirkondadesse,” tunnistab Tallinna Vee juhatuse liige, finantsdirektor Siiri Lahe.

Maardu Vee juhatuse liige Ants Raudla kinnitab, et linna volikogus on strateegilise partneri kaasamine päevakorral juba 2006. aastast ning kohtumised Tallinna Veega toimuvad iga nädal, üks neist leiab aset ka täna. “Räägime sellest, milliseks võiks kujuneda vee hind, et ei tuleks mitme aasta peale üllatusi,” selgitab Raudla.

Ehkki minimaalselt 400 miljoni krooni suurusteks investeeringuteks vajaminev raha loodetakse saada Euroopa Liidult, peab sellest 27,5 protsenti tulema omafinantseeringust, s.o Maardu linna ja veefirma(de) panusest, mis kajastub varem või hiljem tarbijale esitatavatel arvetel.

Tallinna Vee laienemishuvid ei tulene aga mitte soovist Maardut laenurahaga toetada, vaid firma esimeses kvartalis kahanenud müügimahtudest.

Ühe põhjusena toob ettevõte siin olemasolevate tarbijate siirdumist lähivaldadesse, seetõttu on kliendibaasile järgnemine loogiline samm. Maardu linna volikogu otsuse järgi peaks Maardu Vesi teenindama edaspidi kogu Maardu linna, Muugat ja Kallavere piirkonda.

Raudla sõnul tuleneb Maardu peamine investeerimisvajadus sellest, et puhastusseadmed vajavad uuendamist. Praegu pumbatakse Maardu vesi puurkaevudest, kuid vesi on suure soolasisaldusega ning tekitab Raudla sõnul torude pinnale sadet, põhjustades seetõttu nn hüdrolööke ja rikkudes veemõõtjaid, mis hakkavad tarbitust rohkem näitama. “Puhastusseadmete uuendamise kõrval oleks teine võimalus juhtida vesi siia Ülemiste järvest,” räägib Raudla.

Veetrass Ülemiste järvest Maardusse rajati juba Nõukogude ajal, ent liiga suure varuga, mis oli mõeldud 45 000 elanikule. Maardus aga elab alla 17 000 elaniku ning vesi jääks torustikus paiguti seisma.

AS-i Maardu Vesi juhatuse liikme Ants Raudla sõnul on üks alternatiividest vedada olemasolevate kõrvale väiksema läbimõõduga, plastist torud. “Nüüd võrdleme, palju üks või teine variant maksab,” selgitab Raudla, pidades teise võimalusena silmas puurkaevudest saadava joogivee puhastusseadmeid.

Veevõrku vajab Raudla sõnul ka Maardu järve ala, kus suviti peatub 10 000 inimest, samuti vajab vett 4000 Muuga krunti.

Euroopa Liidu kanaliseerimisnõuded algavad 2000 püsielanikust, seadus hakkab kehtima järgmise aasta lõpust.