Soojuse hinna madalal hoidmiseks on Tallinna linn valmis lubama Paljassaare reoveepuhasti veest soojust toota. Huvitatuid on ilmselt mitu.

Hiljemalt kahe aasta pärast valmib Paljassaare reoveepuhasti kõrvale hiiglaslik soojuspumpla, mis ühendatakse Tallinna kütva soojustorustikuga, kinnitab Tallinna Kütte juhatuse liige Kristjan Rahu. „Soovime heitvett kütteks kasutades vähendada CO2 heitmeid ja niimoodi sooja hinda madalal hoida,” ütles ta. „Kui Tallinna linn ideed toetab, saame kohe ehitama hakata.”

Ligi aastase ehitusajaga soojuspumpla maksumuseks võib kujuneda kuni 200 miljonit krooni ning projekti rahastamisel soovib ettevõte kasutada Euroopa toetusfondide raha. Pumpla ühendamiseks linna soojustorustikuga tuleb Rahu sõnul Paljassaarest ehitada täiendav ligi kahe kilomeetri pikkune ühendustorustik.

„Linn toetab soojuspumpla rajamist reovee puhastuse põhjal, mis aitaks soojuse hinda madalal hoida,” ütles abilinnapea Deniss Boroditš.

Soojuspumplas kasutatakse kanalisatsioonist pärit, kuid juba puhastatud heitvett, mis suunatakse läbi kollektori Tallinna lahte. Heitvee temperatuur on puhastusseadmetest väljumisel tavaliselt 6–8 kraadi, kuid pärast soojuspumba läbimist langeb vee temperatuur kahe kraadini. Soojuse tootmiseks vajab pumpla 20–30 protsendi ulatuses elektrienergiat.

Vaid üks pumpla

„Tallinna on võimalik rajada üks tööstuslik soojuspumpla, sest see annab majandusliku efekti vaid suure heitveekoguse korral,” ütles Tallinna tehnika­ülikooli teadur Ülo Kask. „Tehnikaülikool on eraettevõtte tellimusel sellist tehnilist lahendust uurinud, et kasutada saadud energiat Paljassaarde rajatava elamurajooni kütmiseks. Kuid selle uuringu üksikasjad on kaitstud kommertssaladusega.”

Tallinna Vesi möönis, et tegeleb soojuspumpla projektiga, kuid tõrjus börsiettevõtte staatusele viidates üksikasjalikke kommentaare.

„Tallinna Vee poole on pöördunud mitmeid huvilisi eesmärgiga leida koostöövõimalus reoveepuhastuse käigus vabaneva energia rakendamiseks soojuse või elektri tootmisel,” ütles ette­võtte kommunikatsioonijuht Priit Koff. „Kõne all on olnud erinevad tehnoloogilised lahendused, kuid paljud neist on kaitstud intellektuaalse omandi õigustega ning AS Tallinna Vesi ei pea võimalikuks neid tootmisprotsesse lähemalt kommenteerida.”

Kuna soojuspumpla rajamine väljuks igapäevase majandustegevuse raamidest, siis võimalikke kokkuleppeid peab kinnitama Tallinna Vee nõukogu, ning juhul kui sellised kokkulepped sõlmitakse, teavitatakse sellest esmalt börsisüsteemi.

Pumpla jaoks eraldati krunt

••    Tallinna linn eraldas juba 15 aastat tagasi  soojuspumpla rajamiseks Paljassaares 0,15 ha suuruse krundi. 1995. aastal pidas Tallinn läbirääkimisi Rootsi energiatootjaga Vattenfall. Tallinna toonane abilinnapea Tõ­nis Kull põhjendas ehitustöödega viivitamist rahapuudusega.

••    Vattenfalli projekti majandus­analüüs lubas soojuspumplale 18-protsendilist rentaablust, mis mõjus ülimalt optimistlikult, võrreldes tavapäraselt kümnete aastate pikkuse infrastruktuuri objektide tasu­vus­ajaga.

••    Paljassaares oleks soojuspumba tööshoidmiseks vajalikku mootorit võimalik käivitada reovee puhastamisel tekkiva gaasiga, mitte aga kalli elektrienergiaga.

••    Rootsi alustas keskkütteks ja tööstuseks kasutatavate soojuspumpadega 1981. aastal.