Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen rääkis Päevaleht Online’ile, et augusti keskel kinnitas linnavalitsus parimaks OÜ Kooliarendus pakkumise, kes renoveerib eelnimetatud koolihooned 2010. aasta augustiks.

„Järgmise aasta linna investeeringute osas on praegu küll vara rääkida, kuna tuleva aasta eelarve menetlemine seisab alles lähikuudel ees ning PPP-projekti (Public Private Partnership - koostöö erasektoriga – toim.) raames renoveeritavate koolide maksumused selguvad partneri poolt läbiviidavate ehitushangete käigus,“ rääkis Jäppinen ja täpsustas, et sellekohased hanked on praeguse seisuga veel läbi viimata.

„Linnale hangete maksumused olulised ei ole, kuna linn maksab koolide eest partnerile renti – nelja kooli keskmine rendihinne on 95,4 krooni/m2,“ selgitas abilinnapea ning lisas, et selline hind on tunduvalt odavam, kui varasemate projektide puhul.

Alanud uueks õppeaastaks renoveeris linn oma eelarvest neli koolimaja: Tallinna 53. Keskkooli, Juhkentali Gümnaasiumi, Lilleküla Gümnaasiumi ja Mahtra Gümnaasiumi. Nende nelja kooli remont läks linnale koos sisustusega maksma ligi 180 miljonit krooni.

Kõik taasavatud koolihooned said remondi käigus kaasaegse koolimööbli ja valgustuse, samuti korraliku soojustuse ja ventilatsioonisüsteemi. Lilleküla Gümnaasium sai ka uue mitut palliväljakut mahutava võimla. Endisest suuremad võimlad said ka Mahtra gümnaasium ja 53. keskkool.

Hoonestusõigus seatakse tähtajaga 30 aastat alates hoonestusõiguse lepingu sõlmimisest ning hoonestaja on kohustatud kinnistutel asuvad hooned ja rajatised rekonstrueerima.

Kuni rekonstrueerimistööde alguseni jätkub koolides õppetöö. Renoveerimistööde ajal toimub õppetöö linnale kuuluvatel vabadel asenduspindadel Kesklinnas, Õismäel, Mustamäel ja Nõmmel.

PPP-projekti raames ootavad tervikrenoveerimist veel kaheksa koolimaja ning lisaks vajab osalist remonti veel kuus koolihoonet.

Tuleval aastal renoveerimisele minevate koolide 30 aastase hoonestusõiguse võitnud OÜ Kooliarendus omanikud on Skanska EMV endised juhid Jaanus Otsa ja Olaf Herman.

Sel aasta läks Tallinnas esimesse klassi 3727 last, ühtekokku istub alanud õppeaastal aga koolipinki ligi 41 700 õpilast.

Riigikontroll: „Koolid korda” ebaõnnestus

Rii­gi­kont­rol­li audit tunnistas suvel riikliku pro­jek­ti „Koo­lid kor­da” ra­has­ta­mis-s­keemi ebaõnnestunuks märkides, et see on ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mis hal­vas­ti lä­bi mõel­dud ning ku­ju­nes koo­li­pi­da­ja­te jaoks as­ja­tult kal­liks.

Au­dit tu­vas­tas, et koo­li­pi­da­jad ko­hus­tu­sid maks­ma pro­jek­tis osa­le­mi­seks mit­me tee­nu­se eest, mi­da nad te­ge­li­kult ei va­ja­nud.

Üld­ha­ri­dus­koo­li­de re­no­vee­ri­mi­se pro­jek­ti hin­dav au­dit oli hä­vi­tav ka skee­mi suh­tes, mil­le­ga eral­da­ti Rii­gi Kin­nis­va­ra AS-ile (RKAS) sel­le tar­beks 600 mil­jo­nit kroo­ni.

Tallinna haridusamet põhjendas augusti alguses Eesti Päevalehele, et Tallinn pöördus erasektori poole põhjusel, et programmi „Koolid korda!” raames riigi saadavad vahendid olid selleks ajaks kasutatud.

Küsimusele, kas Tallinn võiks kasutada edaspidi pea kaks korda kallimaks kujuneva erafirmade skeemi asemel RKAS-i mudelit, vastas amet, et lepingud teineteisest oluliselt ei erine, mistõttu ei saa väita, et tegemist oleks põhimõtteliselt erinevate skeemidega.