Tallinnast saab 15 aasta pärast hea infrastruktuuriga ja korrastatud linn
Eesti arhitektide liidu esimees Ülar Mark:
15 aasta pärast teevad poliitikud poliitikat ja raha teeb raha. Mõlemat ei tehta üheskoos. Ehituses on pöörane areng taandunud ja mõeldakse rohkem kvaliteedile. Kaks tähtsaimat tegevust on linnakeskuse tihendamine ja ühistranspordi arendamine. Iga aasta kulub ligi miljard krooni rabistades tehtud alade ümber-ehituseks. Admiraliteedi basseini ääres on uus keskus, mille esinduslikumas hoones asub linnavalitsus.
Tallinnast on saanud Skandinaavia ja Baltimaade vaheline keskus. Märksõnadeks on inim-sõbralik vanalinn ning pisut logisev, kuid värske 21. sajandi linn Maakrist linnahallini.
Põhja-Tallinnas on avatud kogu merepiir ja juurde ehitatud kortereid 20 000 elanikule. Lasnamäel on valminud taandumisprogramm, kuidas olemas-olev järk-järgult asendada hoonetega, mis on 99 korda energiasäästlikumad. Need saavad terve Põhja-Euroopa teerajajaiks.
Tallinn saab hakkama ees-märgiga, et aastaks 2022 on tema elanike ökoloogiline jalajälg linnast väiksem. Kõik küsivad, kuidas on see saanud võimalikuks riigis, mida pole isegi CNN-i ilmakaardil. Eestlased vaid vaikivad ja muhelevad…
Eesti arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula:
Säästlik prognoos
Tallinnast Piritale sõidetakse trammiga, Viimsisse saab linnahalli juurest laeva või meretaksoga. Et lennata on kallis, on populaarne laeva- ja rongiturism.
Linnas ei sõideta jalgratastega mitte sportlikust huvist, vaid vajadusest. Et rattaga on ebamugav poes käia, on suured ostukeskused tühjad. Neid kasutatakse peamiselt kooriproovideks. Hingitsevaid ostukeskusi hoiab vee peal autopoodide süsteem.
Tänavanurgal autolahvka ootamine liidab naabreid ja terveid kvartaleid – see on kodanikuühiskonna alustugi. Pilvelõhkujatest on saanud mälestised, mida käiakse klasside kaupa kurioosumitena imetlemas.
Kadrioru pargis valmivad linlaste ühine õuna- ja ploomisaak. Sakala keskuses on raekoda, kus kohtab ainult rõõmsaid ja ausaid inimesi.
Pronkssõdur on ammu kadunud, tähtsatel pühadel kogunetakse Lennart Meri monumendi juurde, kus räägitakse müstilisi lugusid enneolematust priiskamisest 2000. aastatel, mispeale lapsed naeravad laginal ning vanemad mehed muhelevad habemesse. Vabaduse väljakul laiub rukkipõld.
Pessimistlik prognoos
Lasnamäe on lagunenud, pooled majad õhku lastud. Musta-mäest on saanud immigrantide slumm. Inimesed elavad lagunenud vanalinnas, kus ei käi enam ükski turist. Tiskrest on saanud asotsiaalide areaal. Vene gaasijuhe on mürgitanud Balti mere, kogu Viimsi ja Pirita elanikkond on emigreerunud.
Kopli ja Kalamaja elanike vahel käib kodusõda. Omavahel sõdivad ka Kadrioru ja Pirita elanikud, aga see käib peamiselt kirja teel. Linnahallist on saanud varjend. Uusi maju ehitatakse papist ja asbestist. Riigikogu ja arhitektide liit on laiali saadetud.
Positiivne prognoos
Tallinna kohal paistab permanentne päike. Majade katustel laiuvad rohelised terrassid ja sillerdavad basseinid. Katuselt katusele hüpatakse vedrusussidega. Raha on nii palju, et sellega sillutatakse tänavaid. Keegi ei pea midagi raha pärast tegema ja igasugune korruptsioon on kaotanud mõtte.
Majad meenutavad amööbe, mõned neist on sootuks virtu-aalsed. Osa kortereid on vee all, osa õhus. Linna kohal virvendab aasta ringi valgusinstallatsioon.
Kadrioru pargist on kõik puud maha võetud, et nad ei varjaks vaadet hoonetele. Kõik on esteetiline ja turvaline. On tunne, et Tallinn on täiesti valmis. Riiki juhib riigiarhitekt ja peaminister on kohakaasluse alusel arhitektide liidu esimees.
Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Peep Sooman:
Tallinnast on saanud Ida-Euroopa kõige paremini korrastatud linn. Kesklinna pilt on kõvasti muutunud. Ahtri tänava piirkond ja sadama ümbrus, kus praegu on palju hoonestamata krunte, ehitatakse täis. Kogu mere ümbrus Pirita teelt kesklinnani saab hoonestuse.
Kortermajaregioonidest on Põhja-Tallinn suurima potentsiaaliga. Uusi maju hakatakse ehitama Koplis. Sellest annab märku see, et suurärimehed võ-tavad Kopli poolsaarel juba praegu tohutuid positsioone. Nemad ei ela peost suhu ja mõtlevad pikemalt ette.
Eramute rajoonid suurt ei muutu ja näiteks Nõmmel ei juhtu midagi. Heal juhul ehitatakse 20–30 maja juurde, renoveeritakse ja remonditakse. Räämas majad kaovad linnapildist, sest elujärg paraneb. Viimsi ehitatakse nii täis kui vähegi võimalik.
Seda ma ei usu, et paneelmaju hakataks lammutama. Need hoopis soojustatakse korralikult ja lüüakse fassaadikattega üle. Siis on meil kesklinnas uhked tornid ja ümberringi soojustatud värvilised kortermajad. Õis-mäest saab elujõulisim paneelmajade rajoon, mida tahetakse juba praegu miljööväärtuslikuks alaks kuulutada.
Ehitatakse välja linna magistraalid ja isegi kui pealinna elanike arv kasvab selleks ajaks poole miljonini, pole meil enam selliseid ummikuid kui praegu.
Ekslinnapea Jüri Mõis:
Suuri muutusi linnas ei toimu. Majad on ju majad. Mina eelistan seda, et linn kasvaks ülespoole, mitte laiali. Kõrghooned on tänapäevase linna mudeliks. Mulle meeldib ka juba praeguste “pilvelõhkujate” välimus. Vaatan rõõmuga üles Tartu maantee lõppu, väga tore vaatepilt avaneb sealt.
Ehitusärimees Andres Koger:
Kõrghoonete hulk on kasvanud poole võrra, sadamaala on täis ehitatud, linnahalli pole enam, suuri kaubanduskeskusi tuleb juurde. Suur-Tallinna idee on realiseerunud ja paljud lähivallad on pealinnaga liidetud. Vee-äärsetel linnaosadel ja valdadel on väikesadamad, sest kaatrite ja jahtide arv on kasvanud.
Põhja-Tallinnast on saanud kvaliteeti hindavate inimeste elukoht. Volta, masinatehas, Balti Manufaktuur, laevaremonditehas on muutunud moodsateks elukeskkondadeks, mis erinevad oma tervikliku lahenduse poolest kesklinna kaootilisusest. Tallinna lähisaared on muutunud elitaarseks elukeskkonnaks. Lasnamäel on muutusi vähe.
Ummikud suurenevad ja parkimine läheb kallimaks, sissesõit kesklinna on tasuline. Pealinnast väljuvad maanteed on mitmetasandiliste ristmikega, eri linnaosade ühenduslüliks saab Tallinna ringtee.
Ühiskonda mõjutab eestlaste küüniline individualism, millest annavad märku üha suuremad elupinnad, rohkem autosid, suuremad kulutused hobidele jne. Edukamad jagavad end mitme elukoha vahel – Euroopa lõuna- ja Aafrika põhjaosas võib kohata järjest enam tuttavaid nägusid.
Tiina Nigul Tallinna linnaplaneerimise ametist:
Palju sõltub maailma majanduse arengust. Positiivse stsenaariumi korral ehitusmahud kindlasti kasvavad, sest suureneb vajadus elamispinna järele. Arenenud Euroopas on kaks korda rohkem elamispinda kui Tallinnas.
Linnaametnikud teevad kõik endast lähtuva, et Tallinn laiali ei valguks. Väikeelamute ehitamine linnapiiri taha jätkub. Suuremaks korterelamute piirkonnaks on Lasnamäe, kuhu mahub veel oma miljon ruutmeetrit elamispinda. Arenema on hakanud Põhja-Tallinn ja ehk ka Paljassaare poolsaar. Kindlasti Rannamõisa ringi ümbrus. Reservis on Astangu, mis on elamuehituseks sobilik koht.
Hetkel läänes aktuaalne rahvastiku polariseerumine meile ei jõua. Tallinna rahvastik on hästi segunenud ja seega pole ka getode tekke võimalust.
Muinsuskaitse nõukogu juht Mart Kalm:
Elamud, bürood ja kaubanduspinnad saavad suuresti valmis, laiaulatuslikult jätkub teedeehitus. Pääsu pole ka kiirtrammi väljaarendamisest. Järgmise 15 aasta eesmärk peaks olema sidusa linnastruktuuri tekitamine. Terve linn tuleks ehitada tihedamaks sissepoole, mitte välja.
Linnast pole võõrandunud Lasnamäe, vaid vanalinn. Jääb mulje, et see linnaosa on kui välismaalaste lüpsilehm. Tuleb mõelda, kuidas kommertslik teemapark ülejäänud linnaga lõimida. Selleks tuleks vanalinna ümber luua parkimisvõimalusi. Need plaanid on aga juba ette ebaõnnestunud, kui jätkub praegune poliitiline olukord. Elukvaliteet ei tõuse, kui säilib omavalitsuste korruptiivne politiseeritus. Linnajuhid tantsivad oma parteide suurettevõtjaist sponsorite tantsu, tallavad jalge alla alluvate initsiatiivi ja väldivad spetsialiste, kes võivad nende lolluse paljastada.
