Talumehed ajavad ka poekettideta läbi

Väiketootjad ei taha suurte kauplustega jännata ja müüvad oma kaupa ise.

Nädalavahetusel Tartus toimunud Maamessile jagus kümneid väikesi talupidamisi, kelle toodangut suurtest kauplustest osta ei õnnestu. Kui maamehi usku­da, siis ei ole nad suurte poekettidega äri ajamisest ka eriti huvitatud.

Kui kaubaga kauplusse trügida, siis kipub kauplus hinda dikteerima. Peale selle tuleb tagada tarnekindlus. Paljud väiketootjad seda aga ei suuda.

Näiteks Põlva- ja Võrumaa piiril asuva Tsuburka mahetalu toodangut saab osta küll üksi­kutest ökopoodidest, kuid suurtest kaubanduskeskustest kodumaist speltajahu või mesilasi viinas osta ei saa.

Tsuburka talu peremees Villu Mahlakas ütles, et aasta-aastalt suureneb ka kodumaisest teraviljast mahedalt toodetud jahu populaarsus. „Inimesed on valmis tervisliku ja maitsvama toidu eest rohkem raha välja käima,” kinnitas ta.

Ristemäe talu peremees Raul Aiaste oli varakevadest hoolimata suutnud Maamessil letile panna värsked hapukurgid, hunnikutes kodumaist delikatessjuustu ja Eestis kasvatatud küüslauku. Tavalises Selveris või Maksimarketis kohtab kodumaist küüslauku üsna harva. Ent Aiaste ütles, et nende talu võimsus on üsna väike ja kui suuremad laadad ja messid välja arvata, siis jagub toodangut vaid iseendale.

Vähemasti Maamessil toimunu järgi hinnates tundub rahvas olevat kodumaise toidukauba järele lausa hull. Setu saunas suitsutatud liha või sügisel Raplamaa metsast korjatud kaseriisikad on niivõrd minev kaup, et messi lõpupäevadeks neid ei jagu.

Ei tasunud ära

Kuigi mõne aja eest katsetas Ristemäe talu ka regulaarset Nõm­me turul kauplemist, ei tasunud see end ära – päevane käive oli liiga väike. Messil saab kauba eest küsida ka veidi kopsakamat hinda, aga turule pole mõtet sajakroonise kilohinnaga värsket hapukurki müüma minna.

Muidugi leidus Maamessil ka tootjaid, kes on saanud oma kauba suurtesse kaubanduskettidesse. Nopri talu peremees Tiit Niilo ütles, et suure kauplusketiga kaubale saamine on väga pikk ja tõsine ettevõtmine. „Sa pead vastama nende karmidele nõuetele ja seda nii kauba kvaliteedi ja tarnekindluse osas, aga ka sinu turundus peab olema tasemel,” selgitas Niilo.

Rimi: peamine on tarnekindlus

•• Hiljuti ajutiselt kodumaise liha müügi lõpetanud Rimi kaubandusketi kommunikatsioonijuhi Evelin Mägioja sõnul pole väiketootjatel nende poodidesse lootusetu pääseda, kuid tuleks täita hulk nõudeid.

•• Väiketalunik peaks kasutama vahendusfirmasid või peaksid väiketootjad koonduma ja koos oma kaupa pakkuma. Kõige olulisem kriteerium on, et väiketootja peab tagama poeketile vajaliku tarnekindluse.

•• Lihtsamalt öeldes: tarbijal peab igal ajal olema võimalik toodet poest osta ja mitte ainult ühest Rimi kauplusest, vaid kõigist ketti kuuluvatest poodidest. Vastuseks küsimusele, kui suure tõenäosusega võtaks Rimi müüki näiteks kodumaise ökojahutootja kauba, arvas Mägioja, et see tõenäosus on üsna suur. „Ökotooteid on täna letil vähe ja kuna see kaup eristub olemasolevatest, siis see oleks üsna tõenäoline,” selgitas Mägioja.

•• Muidugi peab tootja tagama ka toote kvaliteedi ja panustama ise turundusse, sest kui kaupa ei reklaamita, siis seda ka ei osteta ja üsna pea tuleb toode riiulitelt ära korjata, lisas ta.