##Ometi on tootjaid, kes kindlameelselt väidavad, et asendajat nad majja ei lase, sest ei usalda teda. Hoiak on ootuspärane, kuid ei aita aastatega tekkinud väsimusest ja tüdimusest vabaneda. Unistus puhkusest koos perega lükkub määramata ajaks edasi.

Paljudes Euroopa riikides, sealhulgas Skandinaavias, on talupidajate asendusteenistus loodud aastakümneid tagasi. Hollandis ja Iirimaal arenes teenus kiiresti ning seda kasutatakse palju. Taanis hakkasid talunikud oma asendusmurest avalikult rääkima ja abi otsima juba 1960. aastatel. Kohalike taluliitude algatusel loodi piirkondlikud talunike asendusringid, millest on tänaseks välja kasvanud üleriigiline asendusteenistus. Teenuse hind on tootjale soodne, kuna suure osa selle maksumusest tasub riik.

Eestis luukase teenistust peamiselt Euroopa sotsiaalfondi ja Eesti riigi poolt rahastatava projekti abil. Tegemist on EQUAL-i projektiga “Talupidajate asendusteenistuse väljatöötamine ja rakendamine”. Projekti juhtkomiteesse kuuluvad taluliitude ja tööturuameti esindajad, juhtpartner on Eestimaa talupidajate keskliit. Tänaseks on välja töötatud loodava teenistuse alused ja arengustrateegia, mida kasutame osalemisel ministeeriumidevahelise töögrupi töös. Ikka selleks, et kaasa rääkida asendustoetuse taotlemiseks vajalike rakendusaktide väljatöötamisel ja asendamise korraldamisel. Sotsiaalministeeriumis ja põllumajandusministeeriumis tegeldakse aktiivselt vastavate õigus-aktide koostamisega ning põllumajandusministeeriumi selle aasta eelarvesse on planeeritud asendustoetuste väljamaksmiseks vajalikud vahendid.

Koolitus ja praktika

Asendamise korraldamiseks ja projekti haldamiseks jagasime Eesti Viru, Põhja-, Kesk-, Lääne- ja Lõuna-regiooniks, keskustega Ida-Viru, Rapla, Viljandi, Pärnu ja Võru taluliitude juures. Keskustes töötavad regioonikoordinaatorid, kelle pühendumusest ja oskustest sõltub suuresti asendusteenuse käekäik, teenusega rahulolu ning asendaja rahulolu tööandjaga. Maakondade teavitusseminaridel tutvustame loodava teenistuse võimalusi nii loomakasvatajatele kui ka asendajana töötamisest huvitatud inimestele. On maakondi, kus osalejaid leidub palju. On ka kohti, kus tervest maakonnast tuleb seminarile vähem kui kümme inimest.

Aasta algusest tegelevad regioonide koordinaatorid asendustöötajate värbamise ja koolitusgruppide moodustamisega. Koolitust korraldab Harju taluliidu nõuandekeskus. Koolitamine ja talupraktika toimuvad eri gruppides kolmel järjestikusel aastal. Kavas on koolitada 200 põllumajandushariduse või -kogemusega inimest arvestusega, et vähemalt 80 neist leiab projekti lõpuks asendajana tööd. Esimese grupi koolitus peab kavakohaselt lõppema mais. Pärast talupraktika läbimist saavad esimesed asendajad septembris tööle asuda. Seda juhul, kui on jõustunud põllumajandustootjate asendustoetuse taotlemiseks vajalikud õigusaktid ning sotsiaalministeerium on asendamise vastava halduslepinguga korraldanud.

Ettevõtmise eesmärk on panna asendusteenistus 2008. aasta suveks käima vähemalt ühes-kahes Eesti regioonis. Kas sellest piisab? Kahetsusväärne oleks täita ühekordset ülesannet ja lasta üllal algatusel projekti lõppedes sumbuda. Komistuskiviks on sageli pikaajalise planeerimise alahindamine ja meie vähene oskus seda teha. Projekti juhtkomitee koostas asendusteenistuse arengustrateegia aastateks 2006–2015. Selle edukas täitmine ja arendamine loob uusi töökohti ning arenguvõimalusi neile, kes sobivad asendus-tööd tegema.