Talvik nõuab Rail Balticu tsenseeritud dokumente: kuidas ohustab avalik ja läbipaistev asjaajamine Eesti suhtlust Läti ja Leeduga?

Vabaerakonna esimees ja riigikogu liige Artur Talvik küsis majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni käest Rail Balticu tsenseeritud dokumente.

Ärileht avaldas eelmisel nädalal MTÜ Avalikult Rail Balticule saadetud koopiad Eesti, Läti ja Leedu valitsuste vahel peetud kirjavahetusest raudteeprojekti asjus. Kõik saadetud dokumendid olid täielikult kinni kaetud, näha oli vaid saatja-vastuvõtja nimed.

"Kodanikuühendus Avalikult Rail Balticust küsis ministeeriumilt dokumente, mis võimaldavad avalikkusel tutvuda RB projekti hetkeolukorraga ning olla kursis selle edenemise protsessiga," kirjutas Artur Talvik pöördumises MKM-i poole. "Suurte investeeringutega seotud keeruliste infrastruktuursete projektide puhul on avalikkuse täiendav tähelepanu mõistetav, sest sellised projektid mõjutavad oluliselt riigieelarvet, piirkondlikku arengut, Eesti rahalisi kohustusi tulevikus ja nii edasi."

"Kahjuks keeldus majandus- ja kommunikatsiooniministeerium arusaamatul formaalsel põhjusel dokument edastamast. Õigemini, ta edastas need kinnikaetud kujul, mis on vastuolus läbipaistva asjaajamise põhimõtetega ja tekitab tõsiseid küsimusi," kirjutas Talvik.

Artur Talviku palve ministeeriumile

Seoses sellega palun Teil:

1. Edastada mulle kinnikatmata (!) kujul need dokumendid (kirjad), mida te ei edastanud normaalsel kujul MTÜ-le Avalikult Rail Balticust (kirjad nr 6.1/2017-305; 6.1/2017-306; 6.1/2017-307; 6.1/2017-311; 30.06.2017 saadud kiri hr Ignas Degutiselt; kiri Euroopa Komisjonilt nr (2017) 3440815-07/07/2017; kiri Euroopa Komisjonilt nr (2017) 3440859-07/07/2017).

2. Vastuses teabepärijale ütlesite: „Hindasime Teie soovitud dokumente ning me ei pea võimalikuks nende täismahus avaldamist, sest see kahjustaks meie koostööd ja suhtlemist teiste projekti osalisriikidega.“ Palun selgitage, kuidas ohustab avalik ja läbipaistev asjaajamine Eesti ja Euroopa Liidu maksumaksja rahast finantseeritavate projektide puhul Eesti suhtlust Läti ja Leeduga? Milliste Eesti huvide kaitsmisega on selline salastamine seotud?

Palun selgitage, kuidas ohustab avalik ja läbipaistev asjaajamine Eesti ja Euroopa Liidu maksumaksja rahast finantseeritavate projektide puhul Eesti suhtlust Läti ja Leeduga? Milliste Eesti huvide kaitsmisega on selline salastamine seotud?

3. Millistele õigusnormidele tuginedes ja millise õigusliku argumentatsiooniga katsite kirjade sisu? Vastavalt avaliku teabe seadusele on igal kodanikul õigus avaliku võimu käes olevale infole, kui see info ei ole piiratud ligipääsuga seaduse alusel. Kuna need kirjad ei ole märgistatud piiratud ligipääsuga, siis kas on toimunud seadusrikkumine?

4. Palun selgitage, miks Rail Balticu asjaajamist on saatnud pidev salatsemine, dokumentide väljastamisest keeldumine, manipuleerimine andmetega ning kodanikuühiskonna esindajate tõrjumine (viimane kord keelduti läbi viimast salvestatavat kohtumist MTÜ-ga Avalikult Rail Balticust)?