Talviku sõnul ei toimunud riigiettevõtte nõukogu mehitamine mitte selle järgi, et kaasatud oleks parimad spetsialistid, vaid otsused tehti poliitilistes tagatubades ning kohad jagati omavahel ära. Ministritel kadus sellega võimalus nõukogu liikmeid välja vahetada.

„Olgugi, et me kilekottide liikumist parteikontoritesse ei tõestanu ja see ei olnud ka eesmärk, siis tark lugeja saab aru, et aruanne ütleb, et Eestis eksisteerib poliitiline korruptsioon ja sellega peab tõsiselt võitlema,“ lausus Talvik.

Komisjoni liige Jaanus Karilaid tõdes, et Tallinna Sadamas toimetasid kaks tugevat erakonda, kes olid areaali omavahel ära jaganud. „Sotsiaaldemokraadid olid seal lihtsalt väikevenna rollis ja pandi kogu hankemenetlusega rumalasse olukorda,“ rääkis Karilaid, kelle sõnul ei ole ministrid olnud oma ülesannete kõrgusel ja omanik ei suutnud määratleda oma ootusi.

Komisjoni liige Henn Põlluaas lausus, et Tallinna Sadama nii mitmelgi nõukogu liikmel oli nõukogus huvide konflikt ning nõukogus otsustamisel oli neil selge side sellega, millist erakonda ta esindas.
Põlluaas tõi välja, et kapo hoiatas nii minister Urve Palot kui sadama nõukogu esimeest Remo Holsmerit Tallinna Sadama juhtidega seotud uurimises, kuid vaatamata hoiatustele pikendati sadamajuhtide lepinguid ning volitusi. "Holsmer hääletas ise selle poolt," tõi Põlluaas välja. PÕhjendused, et hoiatused olid konfidentsiaalsed ning lepinguid pikendamata oleks hangetega jänni jäetud, ei ole Põlluaasa sõnutsi tõsiseltvõetavad. "See on otsitud põhjus," rääkis ta.

Reformierakonda esindav uurimiskomisjoni liige Valdo Randpere ei nõustunud nõukogu aadressil tehtud süüdistustega. Ta ei jaga arvamust, et teistsugustel alustel komplekteeritud nõukogu oleks suutnud korruptsiooni ära hoida.
"Nõukogul on raske takistada peitkuriteo toimepanemist, kui juhatuse liige on juba valmis seda toime panema. Seda saab ennetada, aga välistada ei saa seda millegagi," lausus Randpere.

Randpere sõnul on komisjoni valitsuusele ning ministeeriumitele esitatud ettepanekutest olulisim, et riigifirmade juhtorganie liikmete ametiajale seataks piirangud.
"Mida pikemalt keegi istub suhteliselt suure võimu juures, seda suurem on tal ahvatlus ja võimalus panna toime kuritegusid," lausus Randpere.