Talviste küttearvete vähendamine vajab kogu ühistu nõusolekut
Elektrihinna tõusu järel teatas korteriühistute liit veebruari alguses, et mitmel pool Eestis valmistab ühistutele muret ka kaugkütte hinna tõus, mis näiteks Kohtla-Järvel on olnud 60%, Pärnus 30%. Üks võimalus talviseid küttearveid madalamaks saada on jagada aasta küttearved võimalikult võrdselt kõigi 12 kuu peale. Selleks saab näiteks ühistu liikmetelt koguda suvel, mil kommunaalkulud väiksemad, ette teatud summa, mida ühistu fondist siis talvel küttekulude osaliseks tasumiseks kasutatakse.
Sellist süsteemi kasutab Eestis mõni ühistu, kuid ühistute liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul pole niimoodi majandavaid ühistuid eriti palju. „Need on pigem küll erandid. See nõuab ühistu kõigi liikmete nõusolekut ja kokkulepet,” sõnas ta.
Seadus puudub
Kõikide liikmete nõusoleku vajadus tuleb sellest, et ühistul ei ole tegelikult mingit seaduslikku alust küsida suvel küttearvena suuremat summat. Seda saab teha siis, kui ühistus on talviste arvete vähendamise nimel sellega kõik nõus.
Läti pealinnas Riias püütakse suurte küttekuludega toime tulla teistmoodi. Linna suurim majavalitsus, mis haldab umbes 4500 hoonet, on sellest talvest sisse seadnud järelmaksu süsteemi. Inimesed maksavad talvekuudel oma küttearvest poole ning ülejäänu jaotatakse võrdsetes osades suvekuudele juunist septembrini. Riia linnapea Nils Ušakovs nimetas seda koguni intressivabaks laenuks. Kuigi küttearve järelmaksu ei saa 200 latist ehk 286 eurost suuremate võlgade puhul, on linnapea sõnul seda võimalust kasutanud juba 12 000 linnaelanikku.
