Tamkivi: ehitusmaavarade kaevandamine vajab arengukava
“Eesti ehitusturu maht hakkab küündima juba 50 miljardi kroonini aastas ja see tähendab ka ehitusmaavarade senisest oluliselt suuremat kasutamist,” märkis Tamkivi keskkonnaministeeriumi vahendusel. “Praegused pae-, liiva- ja kruusakarjäärid saavad lähiaastatel tühjaks, uute avamiseks tuleb aga teha väga põhjalikku eeltööd, et välja selgitada parim võimalik lahendus, seda eeskätt keskkonnast lähtudes.”
Tamkivi hinnangul vajab kogu Eesti ehitusmaavarade kaevandamine ja kasutamine arengukava, kus on määratletud riiklik huvi, võimalikud kaevandamiskohad ja -mahud ning minimeeritud kaevandamisega kaasnevad ohud elukeskkonnale.
“Uuringu- ja kaevandamislubade väljaandmine arengukava alusel saab kindlasti olema senisest paremini läbi mõeldud ning korraldatud,” ütles minister, tuues eeskujuks äsja valminud põlevkivi kasutamise riikliku arengukava aastani 2015 eelnõu.
Ehitusmaavarade arengukava koostamise vajadust toonitas ka Eesti ehitusmaterjalide tootjate liidu juhatuse esimees Viktor Valkiainen. “Eestis on heaks kiidetud transpordi arengukava aastani 2013, mis eeldab suuremahulisi tee-ehitusi, kuid seal pole märgitud, kust saab selleks vajalikku ehitusmaterjali,” märkis Valkiainen. “Juba praegu on meil raskusi ehitajate varustamisel näiteks paekivikillustikuga.”
Keskkonnaministeerium on alustanud ettevalmistusi ehitusmaavarade kasutamise arengukava koostamiseks kõigepealt Põhja-Eesti, hiljem ülejäänud piirkondade kohta. Ministeeriumi andmetel muutub ehitusmaavarade kasutamisel olukord kriitiliseks 5-10 aasta pärast. Esimesed raskused võivad aga Põhja-Eestis ilmneda veelgi varem, kui Tallinna ümbruses käivitatakse mahukad teetööd, millega kaasneb killustikuvajaduse kasv. Juba viimase kolme aastaga on killustiku müük peaaegu kahekordistunud, küündides 6 miljoni tonnini aastas.
Ehitusmaterjalide tootjad tegid Tamkivile ettepaneku täiendada Looduskaitseseadust ja teisi õigusakte sätetega, mis tagaksid riigi strateegiliseks arenguks vajalike ressursside kaitse nii nende kahjustamise, juurdepääsu takistamise kui ka ebaratsionaalse kasutamise eest. Ka osutasid tootjad vajadusele eelarve kaudu senisest rohkem toetada neid valdu, kus kaevandatakse.
