Tamkivi: pandipakendi süsteem ei tohi muutuda vabatahtlikuks

 (36)
Tamkivi: pandipakendi süsteem ei tohi muutuda vabatahtlikuks
Foto: Andres Putting

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi on hämmingus riigikogulase Toomas Tõniste (IRL) ettepanekust, millega muutuks joogitaarale pandiraha rakendamine vabatahtlikuks ja mis võib kaasa tuua kogu pandisüsteemi krahhi.

“Lugesin täna hämminguga kahe Riigikogu liikme seisukohta senise
pandipakendi süsteemi vabatahtlikuks muutmise kohta. On ütlematagi selge, et niisugune samm toob kaasa kogu süsteemi kokkuvarisemise, sest kes tootjatest või importijatest ikka vabatahtlikult lisa on nõus maksma,” lausus Tamkivi.

“Keskkonnaministrina tean, et tänane süsteem on töötanud väga hästi ja pandipakend on loodusest kadunud,” nentis ta, et pakendi tagastamise protsent ulatub üle 90 ning keskkonnareostus on seega varasemast hulga väiksem.

“Kui tänane kogumissüsteem muutub, siis julgen väita, et me näeme juba esimesel seadusemuudatusele järgneval suvel, kuidas puhkealad täituvad purkide ja pudelitega. Kas me tahame seda tõepoolest katsetada ja hiljem vaeva näha seadusandluse tagasi pööramisega,” küsis Tamkivi.

Tamkivi sõnul on kohtumistel Läti keskkonnaministriga olnud mitmel korral jutuks mured, mis on neil seotud konteinerkogumisega. Küll ei jätku konteinereid igale puhkealale või ei viitsi inimesed enese järelt koristada. Kõigile maaomanikele Lätimaal ja mujal, kus tagatisraha süsteemiga ei ole veel liitutud, on vedelevad purgid ja pudelid tõeliseks nuhtluseks. “Erinevus on lihtne. Kui ei ole tegemist keskkonnateadliku kodanikuga, siis ei satu pudel mitte konteinerisse, vaid metsa alla ja mere äärde;” ütles minister, et tagatisraha süsteem motiveerib igati rohkem oma joogitaarat ära viima.

Seotud lood:

“Isegi täna on Eestis kogutava olmeprügi hulgas 30% pakendijäätmeid, mis tähendab, et aastas kasvavad ainult pakendite tõttu prügimäed 100 000 tonni võrra kõrgemateks.”

Tamkivi väitel tooks pakutud seadusemuudatus kiire lõpu korduvkasutusega pakenditele, mis omakorda tõstab oluliselt mie riigi prügikoormust. Praegu jõuab umbes 95% korduvkasutusega pakenditest tarbijani tagasi.

Täna on maksimaalne käitlustasu pakendi kohta 47 senti. Olenevalt pakendist jääb keskmine tasu 30-40 sendi vahele. “Kas see on liiga kõrge hind, mida oleksime valmis maksma oma looduse puhtana hoidmise eest? Mina arvan, et kindlasti mitte ja jutud sellest, kui hirmsaid juurdehindlusi see poes tarbija jaoks tekitab, on ilmselge liialdus,” sõnas Tamkivi.