Tamkivi riigikogule: ehk lepiksite kokku, et soosite tehnoloogiafirmade loomist?

 (28)
Sten Tamkivi
Sten TamkiviFoto: Priit Simson

Riigikogus ettekande teinud Sten Tamkivi sõnul peaks Eesti kahanevast 620 000-st tööturul olevast inimesest töötama umbes 100 000 inimest tehnoloogiasektoris. Juba praegu toovad idufirmad riigieelarvesse ainuüksi tööjõumaksudena 28 miljonit eurot.

Täna riigikogus riiklikult olulise tähtsusega küsimusena arutlusel olnud teemast Eesti majanduspoliitilistest valikutest tegi ettekande ka mitmete edukate idufirmade looja Move Guides'i asepresident Sten Tamkivi. Ta tõi välja Berkeley ülikooli uuringu, mis leidis, et kõrgepalgalised infotehnoloogia spetsialistid annavad kaudselt tööd 5-6 inimesele, kelle teenuseid nad tarbivad. "Piltlikult öeldes selleks, et meil oleks Eestis kõigile inimestele head tööd, kattes kogu laia valikut kõikide töötajate oskustest ja huvidest, peaks Eesti kahanevast 620 000-st tööturul olevast inimesest olema umbes 100 000 inimest tehnoloogiasektoris," rääkis Tamkivi.

Järgneb väljavõte Tamkivi ettekandest:

"Eesti idufirmades töötab maksuameti andmetel umbes 2500 inimest. Ja mis on veelgi huvitavam, on see, et maksuameti andmetel maksti selle aasta esimeses kvartalis iga töökoha pealt kuus keskmiselt 1100 eurot tööjõumakse. Ma jooniks veel kord alla: see ei ole mitte keskmine palk, vaid see on keskmine tööjõumaksu panus. See tuleb sellest, et need tehnoloogid, kelle ajutööd sellised firmad ekspordivad, ei ole mitte kaugeltki odavad.

Kui Eesti riigi keskmine palk on põhjanaabritega võrreldes veel nääpsuke, 1200 eurot kuus, siis tehnoloogiasektoris on see mitu korda kõrgem. Väga hea programmeerija palgatase on neli, viis, kuus korda üle selle. Kui Eesti bussijuht võib Soome kolleegist teenida kaks-kolm korda vähem, siis Eesti programmeerija täna vaatab Londoni kolleegi ja muigab, sellepärast et võib-olla see Londoni kolleeg saab 20% rohkem palka, aga ta maksab mitu korda rohkem üüri soojuse eest kallis linnas. Tegelikult on Eestis juba neid töid väga hea teha.

Kokku tõid need väga väikese käibega ja enamasti veel olematu kasumiga idufirmad möödunud aastal riigieelarvesse 28 miljonit eurot tööjõumakse. Sisuliselt nendest investeeringutest, mis nad kaasasid, umbes kolmandiku andsid nad kohe riigile üle. See number kasvas aastaga 33% ja kui uskuda selle aasta alguse tempot, siis see kasvab samas tempos veel. Ehk siis kui te mõtlete Eesti majanduse ja Euroopa majanduse kasvuprotsentide peale, mis kipuvad olema väiksed ja ühekohalised, siis me räägime siin väikesest segmendist ettevõtetest, kes kasvavad väga kiiresti.

"Iga kõrgepalgaline Facebooki või Google´i programmeerija peab kaudselt palgal enam kui kuut inimest."

Berkeley Ülikooli professor Enrico Moretti on seda küsimust uurinud mitmel pool maailmas ja sõnastas oma järelduse nii: kõrgtehnoloogilised töökohad on ühe piirkonna jõukuse põhjuseks ja arstid, juristid, katusepanijad ja joogaõpetajad on tagajärg. Moretti on leidnud, et tehnoloogiliste töökohtade ja muu hõive suhe on keskmiselt üks viiele. Ja Silicon Valleys, kus toimub väga suur osa maailma tehnoloogiaelust, on see suhtarv lausa 6,2. See tähendab, et iga kõrgepalgaline Facebooki või Google´i programmeerija peab kaudselt palgal enam kui kuut inimest - Uberi juhti, advokaati, juuksurit, inimest, kes maheda piimavahuga kohvi oskab valmistada. Ta sööb restoranis, ta kunagi ei korista ja ei remondi oma rendikorterit ise, kõik need töökohad tekivad tema tegevuse ümber.

Piltlikult öeldes selleks, et meil oleks Eestis kõigile inimestele head tööd, kattes kogu laia valikut kõikide töötajate oskustest ja huvidest, peaks Eesti kahanevast 620 000-st tööturul olevast inimesest olema umbes 100 000 inimest tehnoloogiasektoris. Kui lisaks tärkavatele idufirmadele arvestada ka meie küpsemat IT- ja telekomitööstust, siis umbes 20% sellest on meil koos ehk me ei ole päris nullis. Huvitava kokkusattumusena 100 000 inimest on ka see töötajate arv, mida Euroopa Komisjon ennustas, et Eestis aastaks 2025 puudu jääb, seda rahvastiku vähenemise, vananemise ja inimeste liikumise tulemusena.

Kuna ma olen ettevõtja ja ettevõtjatel kipub klaas pooltäis olema, siis ma ütleksin, et meil on täiega vedanud, sest meil on võtta täpselt õige suurusega auk, mida seda Moretti valemit kasutades täitma hakata.

Loe veel

Mis oleks, kui te siin saalis lepiks kokku majanduspoliitikate aluseks ühe lihtsa eesmärgi: soosida esmajärjekorras uute tehnoloogiaettevõtete loomist!? Olen kindel, et sel viisil maailmast koju toodud jõukust jagub kogu Eestile."