Tammerk: Partsi valitsus tõi hüppe korruptsioonitabelis
Hüpet võrreldes senisega mõjutasid ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimehe Tarmu Tammerki sõnul valitsuse kasvav huvi korruptsioonivastase tegevuse suhtes ning astumine Euroopa Liitu.
“Aus riik number üks – Juhan Partsi valitsuse ajal,” rääkis Tammerk tänasel pressikonverentsil. “See oli aastal 2003, kui riigikogu valimistel sai korruptsioon ootamatult aktuaalseks teemaks ja üks erakond (Res Publica – toim) tuligi poliitikasse seoses korruptsioonivastase võitlusega.”
“See on nähtus, mis on tegelikult paljudes riikides tegelikult läbi käinud: et mõni erakond saab endale juhtpositsiooni tänu sellele, et haarab kinni korruptsiooni-teemast,” lisas Tammerk.
Indeks ei kajasta Tammerki sõnul seda, kuidas riigid püüdlevad korruptsioonivastases võtluses paremate tulemuste poole. "Vaadatakse seda, kas on olmeas riiklik plaan korruptsiooni tõrjumiseks või mitte. See ei anna ülevaadet, kas valitsus on midagi väga head teinud või ei ole," märkis Tammerk.
Teisena aitas Eestit liitumine Euroopa Liiduga, korrastati seadusandlust jne. “Eesti hakkas tähelepanelikult suhtuma korruptsiooniga võitlemisse, sest see oli ka üks asi, mida Euroopa Liit nõudis,” rääkis Tammerk.
Viimastel aastatel on Eesti tabelis järele andnud. Üheks põhjuseks on see, et korruptsioonikahtlusi on avalikkuse ette tulnud päris palju ning need on jõudnud ka rahvusvahelise avalikkuse ette.
“Siin ongi paradoks. Ühest küljest on Eesti teinud head tööd, et korruptsiooni paremini uurida. Teisest küljest on see andnud tagasilöögi, sest ka vaatlejad tajuvad, et näete, siin on tunduvalt rohkem probleeme,” rääkis Tammerk. “Loomulikult on õige see, et need asjad on avalikkuse ette toodud ja neid asju meedias kajastatakse.”
"Negatiivselt võib mõjutada Eesti tulemust meie arvates ka see, et kohalike omavalitsuste ja riigihangete üle on endiselt ebapiisav kontroll,” ütles Tammerk. Samuti tõi ta välja puuduliku järelevalve erakondade rahastamise üle.
Positiivsena on Tammerki hinnangul mõjunud uue riikliku korruptsioonivastase strateegia vastuvõtmine sel kevadel, õiguskaitseorganite aktiivsem tegutsemine ning üldise teadlikkuse tõus.
Selge side on olemas vaesuse ja korruptsiooni vahel – mida vaesem riik, seda korrumpeerunum see on. Tammerki sõnul on see ka üks põhjuseid, miks Eesti tulemus on siiski tunduvalt parem kui kümme aastat tagasi.
“Eesti ei ole enam vaene riik. Seetõttu on siin ka tingimused, et korruptsioon vohaks, väiksemad, kui nad on vaesemas riigis,” märkis Tammerk.
“Näiteks vee- ja kanalisatsiooni sisseseadmine sisaldavad endas nii suuri rahasummasid, et see lihtsalt ahvatleb poliitikuid ja ametimehi korruptsioonile," lisas ta.
Korruptsioonitajumise indeksit koostatakse rahvusvaheliselt alates 1995. aastast. Eesti kohta koostab Transparency International indeksit alates 1998. aastast. Esimesel aastal oli Eesti 26. riik maailmas ning Eestit hinnati 5,7 palliga.
2004. aastal ületas Eesti maagilise 6 palli piiri ning senine parim tulemus – 6,7 palli – saavutati 2006. aastal.
Eelmisel aastal oli Eesti 6,5 palliga 28. kohal ning tänavu saavutas Eesti 6,5 palliga 180 riigi seas 27. koha.
Korruptsioonitaseme indeks näitab korruptsiooni olemasolu riigisektoris – korruptsiooni avalike teenistujate ning poliitikute seas.
Indeksi koostamisel on kasutatud rahvusvaheliste vaatlejate seisukohti. Mida suurem number 0-10 palli skaalal riigile antakse, seda vähem korruptsiooni vaatlejate hinnangul riigis esineb.
