„Vastutustundlik ettevõtlus on maailmas järjest kasvav: üha enam ettevõtjaid ja ettevõtteid on teadvustanud, et nende mõju on suurem kui vaid oma tegevusvaldkond,” märkis Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi (VEF) tegevjuht Kristiina Esop.

Ta lisas, et väga paljud maailma ettevõtted viivad regulaarselt läbi oma tegevuse hindamist ning positiivse mõju suurendamine on nende äritegevuse loomulik osa. „Mõistetakse, et see, mida ettevõtjad ja ettevõtted teevad, mõjutab kogu ümbritsevat,” lausus VEFi tegevjuht.

Kolmapäevasel kohtumisel tutvustas ligi 70 ettevõtet koondava VEFi juhatus riigikogu ja valitsuse liikmetele ettepanekuid, mis kutsuksid Eesti esile muudatuse vastustundliku ettevõtluse väärtustamises. „Eestis oleme aga paljudest meie koostööriikidest mitmed sammud tagapool," tõdes Esop.

Kohtumine läks vastutustundlike ettevõtete seisukohalt väga hästi, kuna sel osalenud ettevõtlus- ja tehnoloogiaminister Rene Tammist võttis teemast tuld ja ütles, et tema on nõus abiks olema, viies kohtumiselt saadud sisu edasi nii ministeeriumisse kui ka Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda, mille liige ta on.

Näide Pariisi kliimakonverentsilt

"Kuigi vastutustundliku ettevõtlusega tegelemine tundub esmapilgul elementaarsena, siis teemasse süvitsi minnes näen, et oleme Eestis maailmatrendidest maas," märkis Tammist. Ta lisas, et Eesti koostööriikides, eriti tugevalt meie suurimates eksportriikides Põhjamaades tegelevad ettevõtted lisaks majandustulemuste hindamisele ka oma tegevuse mõju hindamisega sotsiaalses- ja keskkonnamõõtmes.

"Ettevõtted küsivad, milline on meie mõju meid ümbritsevale keskkonnale, meie töötajatele, nende peredele, kogukondadele? Kui meie äritegevus ühel või teisel moel kahjustab, siis milliseid samme teeme kahjude minimeerimiseks? Ja kuidas me teeme seda nii, et meie äri oleks jätkusuutlik ja investorid jätkuvalt rahul majandustulemuste üle?" loetles Tammist.

Ta tõi hiljutise näite. "Globaalsel tasandil tegutsevate ettevõtete juhtide toetusavaldus Pariisi kliimakokkuleppele on üks eredaimaid näiteid sellest. Sellised on ka investorite ootused, kui nad vaatavad Eesti poole. Peame endalt küsima, kas vaade meie ettevõtetele ja majandusruumile tervikuna vastab nendele ootustele?" lausus minister.

Tammist toonitas, et vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete integreerimine oma äritegevusse peab esmalt olema ettevõtja tahe, see peab saama loomulikuks osaks meie ärikultuurist. "Riigi roll saab antud küsimuses olla ise eeskujuks olemine, panustamine teadlikkuse tõusu ja parimate tunnustamine ning seda me koos osapooltega uue aasta alguses arutama hakkamegi," lausus ta.

Ühtlasi märkis Tammist, et ettevõtjatega kohtudes kuuleb ta pidevalt, et riigi regulatsioone on palju. "Sellest lähtuvalt peaks vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete laiem kasutus tulema mitte läbi uute regulatsioonide kehtestamise, vaid läbi teadlikkuse tõusu ja koostöö riigi, meedia ja ettevõtete vahel,” põhjendas Tammist. Praeguseks on VEF-il juba esimesed kohtumised majandusministeeriumis ka kokku lepitud.

Ainus viis ettevõtluseks

Kohtumisel valitsuse liikmete ja riigikogu saadikutega osalenud ja VEF-i liikmete hulka kuuluva Manpower Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra märkis, et võrgustik usub, et vastutustundlik ettevõtlus on lähitulevikus ainus võimalik viis ettevõtluseks.

„Vastutustundlikku ettevõtlust ei väärtustata meil riiklikul tasemel veel piisavalt – mõned juhuslikud auhinnad ja ebaregulaarsed tunnustused on küll toredad, aga tegelikult tuleks liikuda edasi, oleks vaja saavutada muutus mõtteviisis,” märkis Kaldra. Ta on seda meelt, et valitsus ning riiklikud institutsioonid peaksid seejuures jõulisemalt tegutsema ja ise eeskuju näitama.

„Miks mitte maksusoodustused ettevõtetele, kes panustavad süsteemselt ja järjepidevalt erinevatesse eluvaldkondadesse ning loovad nii ühiskondlikku kasu? Või kõige efektiivsem esimene samm võiks olla riigihangetesse CSR kriteeriumi lisamine ja/või veel lihtsam võimalus: CSR Indeksis osalemine riigiettevõtetele (ja organisatsioonidele) kohustuslikuks,” loetles Manpower Baltikumi tegevjuht.

Ettepanekud, mida VEFi juhatus tegi riigikogu ja valitsuse liikmetega kohtudes ja valimisprogramme silmas pidades, olid järgmised:

  • teadvustamine ja väärtustamine: oluline on sõnastada parteiprogrammidesse vastutustundliku ettevõtluse väärtustamine ning arendamine
  • eeskujuks olemine: muuta riigiettevõtete CR-aruandlus soovituslikuks/kohustuslikuks
  • teadlikkuse tõstmine: riigipoolsete teadlikkuskampaaniate algatamine koostöös VEFi ja/või teiste valdkonna organisatsioonidega
  • võimaluste loomine: vastutustundliku ettevõtluse riikliku koolitusprogrammi käivitamine. Programmi eesmärk on käituda riigina vastutustundlikult ning suunata ja õpetada, mitte sanktsioneerida. Koolitada riigiametnikke, riigiettevõtete töötajaid, poliitikuid, ajakirjanikke ja ettevõtjaid.

VEFi esindasid kohtumisel riigikogu ja valitsuse liikmetega tegevjuht Kristiina Esop ning liikmete esindajad Annika Arras, Miltton, tegevjuht ja partner, Marko Siller, Sustinere partner, Heigo Kaldra, Manpower, Baltimaade juht ja Külli Lilleorg, Fontese juhtivpartner ja Artjom Shapenkov, Prime Line OÜ-st.

VEF on 2005. aastal loodud organisatsioon, mis koondab vastutustundlikku ettevõtlust praktiseerivaid ettevõtteid. Organisatsioon aitab mõtestada äritegevuse kaasvastutust ühiskonnas. VEFi roll on edendada mõtteviisi, et äritegevus peaks lisaks kasumiteenimisele olema ka sotsiaalselt vastutustundlik, et tagada nii oma ettevõtte, ühiskonna ja riigi jätkusuutlikkus.