Paljude elektriautode hind on nii kõrge, et vabas konkurentsiolukorras ei osteta neid piisavalt. Sestap on paljude maade valitsused pannud õla alla ja maksavad elektriauto ostuhuvilistele osa auto hinnast või automaksudest kinni. Maksumaksjalt või võlakirjadest saadud rahaga. Kui Teslaga mitte arvestada, siis suur osa elektriautodest ei ole kasutajale mugavad – meenutades pigem golfikäru tõsist edasiarendust. Tegemist on nagu autolaadsete toodetega.

Euroopas on elektriautod eriti popid rikkas Norras. Šveitsi suurpank Credit Suisse uuris, kuidas läheb elektriautodel Norras. Järeldus on selline, et elektriautode väljavaade on küsitav.

Elektriautode hea külg on see, et see aitab oluliselt vähendada CO2 emissiooni – vähemalt autode kasutuskohas, kuid need autod maksavad kõvasti. Elektriautode edu sõltub valitsuste soovist need kinni maksta.

Norra näide näitab nii potentsiaali kui ka probleemi.

Kuidas vältida autot ostes 16 000 eurot automakse? Ostes Norras elektriauto. Kuid see ei ole veel kõik. Sõita saab tasuta bussidele ja taksodele mõeldud sõiduradadel jättes tavaliste autodega sõitjad ummikutesse järele vaatama. Tasulised teed, praamid, avalikud parklad – need kõik on elektriautoga sõitjale tasuta. Maksumaksjad maksavad kinni ka elektriautode elektri. Alternatiiviks on maksta bensiini eest 2 eurot liiter.

Arvestades nende asjaoludega tekib küsimus, et miks rikkas Norras ei ole elektriautode kasutus kiiremini kasvanud. Viie aastaga on norralased ostnud 50 000 elektriautot. Kõigist Norras liiklevatest autodest moodustavad elektriautod vaid 2%. 2015. aastal moodustas uutest müüdud autodest elektriautod 20% - mis on kaugelt maailmarekord.

Norra valitsus põhjustab elektriautode ostjatele tehtavaid kingitusi kliimamuutustega võitlusega. Oslos asuv mõttekoda Bellonna Foundation jõudis järeldusele, et Norra eesmärk muutuda 2030. aastaks CO2 neutraalseks transpordisektoriga maaks tugineb elektriautodel. Paljud maad liiguvad aeglasemas tempos samas suunas, kuid kas tasub Norrat järgida?

Hiinas, Jaapanis, Euroopas ja USAs, kus müüakse kolmveerand maailma uutest autodest, on seatud eesmärgiks alandada oluliselt CO2 emissioone läbitud kilomeetri kohta. Bensiini- ja diiselmootorid on juba tehniliselt saavutamas ületamatut taset. Madala CO2 sisaldusega biokütust ei ole piisavas koguses.

Konsultatsioonibüroo AEA-Ricardo uuris 12 eri organisatsiooni elektriautode müügiprognoose. 2020. aastaks peaks nende turuosa kasvama 10 protsendini, ja 2025. aastaks 20-40 protsendini. Kaasaajal on elektriautode turuosa 1%.

Asi läheb aina paremaks. Sama organisatsiooni 2013. aastal tehtud uuring Euroopa tuleviku kütustest jõudis järeldusele, et kuigi elektriautod on tavaautodest kallimad, on nende liikuma panemiseks tarvilik Euroopa elekter odav. Kui 2030. aastaks oleks elektriautode osakaal üle 50%, maksaksid euroala tarbijad 22-45 miljardit rohkem autode ostmiseks, kuid nende fossiilsete kütuste arve väheneks 59-80 miljardi euro võrra.

Säästetud 40 miljardit eurot saaks kasutada naftatoodete ostmise asemel elektriautode ostuks. Kui see saab Euroopas tehtud, loodaks lisaks 750 000 töökohta, kellest enamus oleksid kõrgepalgalised oskustöölised.

Elektriautode suurem kasutatus sunniks Euroopat moderniseerima elektrivõrku, leidis McKinsey oma 2014. aastal tehtud uuringus. Autosid saaks laadida öösiti ja hommikuti, kui elektrijaamad on alakasutatud, mis aitab tõsta efektiivsust kulusid suurendamata.

Kõik see on kena, kuid mööda ei saa probleemidest. Kui kasutataks hübriidautosid, kus on nii bensiini- kui elektrimootor, on need juba põhimõtteliselt ebaefektiivsed. Puhtalt elektriautodel on aga akuprobleemid. Need on kallid ja eluiga on lühem auto enda omast. Elektriautode laadimine võtab tunde võrreldes mõne minutilise tankimisega.

Elektriautodega saab sõita ühe laadimisega ainult 160 kilomeetrit. Erandiks on Tesla S, millega saab sõita pea kolmekordse maa. Kuigi sellest on enam kui küllalt enamuseks sõitudeks, on rahakott nende ostuks liiga õhuke. Tüüpiline hinnatase on 80 000 kuni 100 000 dollarit.

Kaks Norra ökonomisti - Bjart Holtsmark ja Andres Skonhoft – uurisid autoostjatele peale maksmise tasuvust. Tulemus oli jahmatav. Norra valitsus kulutas enam kui 8000 dollarit sõitja kohta, millega saavutati vähem kui 5 dollari väärtuses sõitja kohta CO2 emissiooni vähenemine.

„Subsideerimise idee on nii kulukas, et see tuleks lõpetada esimesel võimalusel,“ kirjutasid nad. „Sellist subsideerimist ei tohiks kohe kindlasti teistes riikides järgida.“

Paistab, et uuring ei läinud kurtidele kõrvadele. Norra rahandusministeeriumist teatati aprillis, et nad vaatavad üle helded elektriautode toetused.