On see kuidagi saatuse iroonia, et Erkki Raasuke oli inimene, kes teid EE finantsdirektoriks soovitas, aga nüüd EE nõukogu esimehena saadab ta teid ka minema?

Selline lugu oli jah, et Gunnar Okk (EE peadirektor 1998-2005) teadis Erkki Raasukest ja pakkus talle finantsdirektori kohta. Aga Raasuke oli rääkinud Jüri Mõisaga ja läks finantsjuhiks hoopis panka. Siis Okk küsis ta käest, et kui sa ise ei tule, on sul kedagi soovitada? Erkki pakkuski, et Tallinna Sadamas üks selline vend on ja ütles minu nime [Liive oli toona Tallinna Sadama finantsjuht-toim.]. Ma olengi mõelnud, et see on sügavalt sümboolne, et tema mind soovitas ja nüüd ka ära saadab. Võib-olla ongi siis aeg minna.

Pidevalt on räägitud EE nõukogust, kus puudub energiaalane kompetents, lisaks veel omavahelised võimumängud. Nüüd on nõukogu jälle suures osas välja vahetatud. Kas firma jääb teie meelest kindlatesse kätesse?

Kõik need küsimused nõukogust, selle liikmete kibekiirest vahetamisest konkursi ajal või uuest juhatusest...äkki on mõistlikum, kui ma seda ei kommenteeri? Ükskõik, mis ma ütleks, mõjuks ühel või teisel viisil kummaliselt. Mure on ikka, mitte niivõrd enda, aga just firma pärast. Ma arvan, et see on ka loomulik pärast nii pikalt ühes firmas töötamist.

Kindlasti on teil Eesti Energiast lahkudes töölepingus kirjas ka „kuldsete käeraudade" punkt, et kui pikalt konkurendi juurde tööle minna ei tohi?

Allkirjastatud pole veel midagi, aga läbirääkimised sel teemal nõukoguga käivad.

Pikem intervjuu Sandor Liivega ilmub juba homses Eesti Päevalehes, kus Eesti Energia juht räägib riigifirma erinevatest investeerimisotsusest, milliseid mõtteid tekitab käimasolev kemplus LNG-terminalide teemal ning mida arvab ta valitsuse soovist pidevalt keskkonnatasusid tõsta.