Tänasest algab tuludeklaratsioonide esitamine
Maksu- ja tolliameti pressi-esindaja Liis Plakk lubab, et 90 protsendi ulatuses tagastab amet e-deklaratsioon esitanutele enammakstud tulumaksu viie tööpäeva jooksul. Seda siis, kui inimese eeltäidetud tuludeklaratsiooni andmed on korrektsed ega vaja lisakontrollimist.
Tulumaksu tagastamine
Paberdeklaratsiooni esitanud klientidele tagastatakse tulumaks hiljemalt 1. juuliks ning FIE-dele ja vara võõrandamisest kasu saanutele 1. oktoobriks 2006.
Plaki sõnul on põhjust maksumaksjatele üle korrata, et oma eeltäidetud deklaratsioonis ei tasu andmeid ise muuta, küll aga tuleks need hoolikalt üle kontrollida. Asutused – koolitusasutused, kindlustusseltsid, ametiühingud jpt –, kellele tehtud kulutusi võib maksumaksja oma tulust maha arvestada, pidid ametile 1. veebruariks automaatselt info edastama. See info pidi jõudma ka eel-täidetud deklaratsioonidesse. “Kui maksumaksja täiendab või parandab neid andmeid ise, siis palutakse talt andmeid tõendavaid dokumente, mille toomine, sisestamine ja kontrollimine võtab aega,” rääkis Plakk. Ka koolitusfirmadel oli kohustus edastada andmed inimeste koolituskulude kohta 1. veebruariks ja maksuamet on teinud selle esitamise neile võimalikult lihtsaks.
Infotelefon
Infotelefon 1811vastab deklareerimise kohta käivatele küsimustele eesti, vene või inglise keeles 1.–14. veebruarini igal tööpäeval kella 8–18, 15. veebruarist 31. märtsini igal tööpäeval kella 8–20.
Vastuseid võib küsida ka maksuhalduri koduleheküljelt www.emta.ee ning maksu- ja tolliameti piirkondlikest teenindusbüroodest.
Deklareerimist puudutavad kirjalikud küsimused saab saata infomeilile fyysisik@emta.ee, samuti elukohajärgsesse teenindusbüroosse e-postiga, kirjaga või faksiga. Kui vastamine eeldab andmete analüüsi või info kogumist, vastatakse hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul, lihtsamad ja rutiinsed küsimused saavad vastuse hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Kirjadele vastatakse eesti keeles, vastavalt vajadusele ja võimalusele ka mõnes muus keeles.
2005. aastal eluasemelaenu võtnud viie tööpäevaga enammakstud tulumaksu tagasi ei saa. “Tahame kontrollida, et laenuintressid deklareeritaks õigesti ning laenu kasutataks sihtotstarbeliselt,” ütles maksu- ja tolliameti pressiesindaja Liis Plakk.
Kui deklaratsioon vajab täiendavat kontrollimist ja lisadokumentide esitamist, siis sellest teavitatakse inimest deklareerimisele järgneval tööpäeval e-maksu-ameti infolehel
Varem on deklareerijad teinud tihtilugu selle vea, et deklareerinud kogu laenu intressid. Näiteks kui on võetud laenu miljon krooni ja ostetud 800 000-kroonine korter ning 200 000 krooni eest sisustust, siis intressidest saab maha arvata vaid 80 protsenti.
Ühise eluaseme soetamiseks võetud laen
Kui kaks isikut, kes ei ole abielus, soetavad kaaslaenuga eluaseme ja üks isik on laenuvõtja, teine kaaslaenaja ning mõlemad on 50% eluaseme omanikud ja laenu tagasimaksmine toimub ühe isiku pangakontolt, siis intresside deklareerimise ja mahaarvamise õigus on mõlemal isikul 50% ulatuses. Üks isik ei saa tasutud intresse täies ulatuses deklareerida, kuna ta ei ole 100% eluaseme omanik.
Juhul kui kaks isikut, kes ei ole abielus, soetavad laenuga eluaseme ja laenuvõtja on üks isikutest, aga mõlemad on 50% eluaseme omanikud, siis on mahaarvamise õigus ainult sellel isikul, kes on laenuvõtja, ning maha saab ta arvata vaid 50% tasutud intressidest. Teine 50% intressidest jääb deklareerimata, kuna see pool eluasemest ei ole laenuvõtja omandis. Teine isik aga ei ole laenuvõtja, mis on soodustuse kasutamise tingimuseks.
Kui kaks isikut, kes ei ole abielus, soetavad laenuga eluaseme ja eluaseme omanikuks on üks isik, kuid laenuvõtja on teine isik, siis mahaarvamise õigust ei ole kummalgi. Üks isik on küll elu-aseme omanik, kuid temal ei ole sellega seotud laenu, teisel isikul aga on laen, kuid puudub eluase, mille soetamiseks võetud laenu intresse tulust maha arvata.
Kui laenuga eluaseme soetajad on abielus ja soetatud eluase on ühisvara, siis saab intressid täies ulatuses maha arvata see abikaasadest, kelle nimel on laen. Tasutud intressid võib deklareerida ka ühisel tuludeklaratsioonil.
Enamlevinud mahaarvamised
2005. a saadud tulust võib maha arvata
maksuvaba tulu 20 400 krooni (maksuvaba tulu deklaratsioonil eraldi ei märgita);
täiendava maksuvaba tulu 20 400 krooni iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates kolmandast lapsest. Kehtib ühele residendist lapsevanemale, hooldajale või eestkostjale;
residendist füüsilisele isikule makstud elatise (alimendid), kui see kuulub maksustamisele kui elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel;
eluasemelaenu intressid;
koolituskulud ja õppelaenu intressid;
pensionikindlustusmaksed ning pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad;
seaduses nimetatud isikutele tehtud kingitused ja annetused ning makstud ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksud
Residendist füüsiline isik saab oma maksustatavast tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja alla 26 aasta vanuse lapse, lapselapse, venna ja õe koolituskulud või nende koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud.
Kui abielus olevad isikud teevad ühisdeklaratsiooni, võivad mõlemad, nii mees kui ka naine maha arvata teineteise koolituskulusid.
Olulisemad muudatused võrreldes eelmise aastaga
1. Tulumaksumäär ja maksuvaba tulu
Tulumaksumäär, mida rakendatakse 2005. aasta tulu maksustamisel, alanes kahe protsendi võrra – 24%-ni.
Maksuvaba tulu suurenes 16 800 kroonilt 20 400 kroonile.
2. Eluasemelaenu intress
Alates 2005. aastast võetud eluasemelaenu korral saab laenuintressisoodustust, kui eluase soetatakse maksumaksjale endale.
Enne 2005. aasta 1. jaanuari sõlmitud laenu- või liisinglepingu korral saab intressisoodustust kasutada ka siis, kui eluase soetatakse abikaasale, vanematele või lapsele.
3. Eluasemelaenu intressi, koolituskulu, kingituste ja annetuste piirsumma
Maksumaksja tulust saab eluasemelaenu intressi, koolituskulu, sh õppelaenu intressi ning kingitusi, annetusi ja ametiühingumakseid kokku maha arvata kuni 50 000 krooni, kuid mitte rohkem kui 50% tulust.
2004. aastal oli piirsummaks 100 000 krooni, kuid mitte rohkem kui 50% tulust.
4. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) kohustusliku kogumispensioni makse
Kohustusliku kogumispensioni kohustatud isikust FIE saab 2004. aasta ettevõtlustulult arvutatud ning 2005. aastal tasutud kohustusliku kogumispensioni makse tulust maha arvata ning näidata seda A-vormi tabelis 9.8. Kogumispensioni makset ei ole lubatud maha arvata ettevõtlustulust ega näidata E-vormi ettevõtluskulude hulgas.
Kes ei pea tuludeklaratsiooni esitama
Tuludeklaratsiooni ei pea esitama isikud,
kes on saanud kalendriaasta jooksul maksustatavat tulu (palka) ainult töölepingu alusel või avalikus teenistuses töötamisest, tegutsemisest juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena ning ajutise töövõimetuse hüvitisest (haigusraha), kui nendelt väljamaksetelt on tulumaks kinni peetud tulumaksuseaduses ettenähtud summas; või
kellel puudus maksustamisperioodil maksustatav tulu; või
kelle maksustamisperioodil saadud tulu kokku ei ületanud maksuvaba tulu – 20 400 krooni.
kelle tuluks oli ainult Eesti riigi poolt seaduse alusel makstav pension, kogumispensionide seaduses sätestatud kohustuslik kogumispension ja tööõnnetus- või kutsehaigushüvitis, kui nendelt on tulumaks tulumaksuseaduses ettenähtud summas kinni peetud.
Tuludeklaratsiooni peavad igal juhul esitama
füüsilisest isikust ettevõtjad (esitavad deklaratsiooni põhivormile (vormile A) lisaks ka ettevõtlustulu vormi E) ja
isikud, kellele kuulus maksustamisperioodil madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku aktsiaid, osasid, hääli või õigust juriidilise isiku kasumile (peavad esitama deklaratsiooni põhivormile lisaks vormi MM või MM lisa 1, sõltumata sellest, kas nimetatud juriidiline isik sai tulu või mitte).
isikud, kes on saanud tulu (sh dividende) välismaalt (NB! deklareerida tuleb nii Eestis maksustatav kui ka
mittemaksustatav palga- ja dividenditulu)
