Tanel Kiik: Keskerakonna valimislubadus ei tooks kaasa kinnisvarabuumi
Eesti Panga president Ardo Hansson kritiseeris Keskerakonna ideed pakkuda noortele peredele omafinantseeringuta kodulaenu, väites, et see võib tõsta nõudlust ja sellega ka hinnataset, muutes korterite maksumuse noortele kättesaamatuks. Keskerakonna riigikogu valimisplatvormi töörühma juht Tanel Kiik arvab, et seda ei juhtu ning toob välja, et pere loomise üheks olulisemaks eelduseks on kindlustunne ühise kodu osas.
Praegu on noortel peredel ehk kuni 15-aastase lapsega leibkondadel võimalik saada KredExi eluasemelaenu käendust tingimusel, et omafinantseering on vähemalt 10% soetatavast varast. Näiteks 100 000 eurose korteri ostmisel eeldab see vähemalt 10 000 euro suurust sissemakset, millele lisanduvad veel käendustasu, laenulepingu sõlmimise tasu, notari tasud ja erinevad riigilõivud. Rääkimata vajalikest investeeringutest uue kodu remonti ja sisustamisse.
Kõiki neid summasid pole noortel reeglina kuskilt võtta ning sissemakse raha laenatakse tihti vanematelt või kasutatakse nende korterit lisatagatisena. See seab aga väga suure koormuse ja riski lapsevanematele, kel pole alati võimalik oma elu alustavaid noori soovitud määral toetada. Parem pole ka variant, kus noor pere laenab sissemakseks vajaliku summa hoopis pangalt kõrge intressiga väikelaenuna. Omafinantseeringu leidmine on seega tõsine murekoht, mida on mitmel korral välja toodud nii rahvakohtumistel kui ka avalikus meediaruumis.
Paide Arvamusfestivali debatil käis Keskerakonna esimees Jüri Ratas välja ettepaneku, et riik võiks pakkuda noortele peredele võimalust soetada kodu ilma omafinantseeringuta. Täpsemalt tuleks selleks laiendada tänast KredExi noore pere eluasemelaenu käenduse meedet nii, et 10% omafinantseeringu kohustust enam ei oleks. Riik peaks sel juhul suurendama mõnevõrra oma käenduse määra, kuid põhivastutus jääks loomulikult ka edaspidi laenuvõtjale.
Kui meede edukalt käivitub, siis on võimalik edaspidi kaaluda selle laiendamist ka teistele sihtrühmadele (nt noored spetsialistid), kuid see eeldab põhjalikumaid analüüse ja arvutusi. Omafinantseeringu vabastust vajavaid inimesi võib hinnanguliselt olla kümneid tuhandeid, kuid loomulikult ei vaheta nad kõik korraga oma elukohta. Näiteks möödunud aastal kasutas KredExi noore pere käendust ca 1400 leibkonda ning noore spetsialisti oma üle 1800.
Meie pakutav muudatus parandaks kinnisvara kättesaadavust, kuid ei tooks kaasa kinnisvara- ega laenubuumi. Iga väljastatava eluasemelaenu puhul hindab ka tulevikus ennekõike pank, kas inimene on seni käitunud rahaliselt kohusetundlikult ning kas tal on laenu teenindamiseks piisav sissetulek. Samuti otsustab iga inimene ise, kas ta soovib ennast pikaajalise kohustusega siduda või eelistab üürimist kui mõnevõrra paindlikumat lahendust. Kindlasti suurendaks uus süsteem just noorte perede valikuvabadust üüripinna ning oma kodu vahel.
Keskerakonna ettepanek on pälvinud ootuspäraselt palju vastukaja, sh kriitikat. Tihti nõustutakse, et probleemitõstatus on õige, kuid peljatakse kaasnevat mõju kinnisvara- ja laenuturule. Loomulikult sisaldab iga uus algatus riske, mis tuleb eelnevalt läbi mõelda ja maandada. Täpselt samamoodi kätkeb igasugune laen ju ka täna riske nii laenuandja kui laenuvõtja poolt vaadatuna. Nende olemasolu ei saa aga olla põhjuseks ühegi idee koheseks maha kandmiseks. Meie ettepaneku plussid ja miinused tuleb ühiselt läbi arutada, põhjalikult läbi arvutada ning võimalikke riske minimeerida.
Lähinädalatel ja -kuudel jätkame konsultatsioone nii KredExi, Eesti Panga, rahandusministeeriumi kui kommertspankadega. Pärast neid arutelusid saame keskenduda ka
täpsemate riskide ja võimalike kulude väljaarvutamisele. Pole õige juba eos väita, et tegemist on riigile üle jõu käiva lahendusega, sest eluasemelaenu käenduse pakkumine ei too üldjuhul kaasa rahalist kulu. Näiteks täna teenib erinevaid käendusi pakkuv sihtasutus KredEx iga-aastaselt hoopis mõõdukat kasumit, kuna Eesti inimesed on olnud oma laenude tagasimaksmisel kohusetundlikud.
Ilma vajaliku kindlustundeta piisava sissetuleku ja oma kodu osas süveneb väljaränne ning Eestis ei sünni ka edaspidi piisavalt lapsi. Seega on noorte perede toetamine iga valitsuse prioriteet, millest ei saa ega tohi mööda vaadata. Eestis on edukalt rakendunud vanemahüvitise süsteem, järk-järgult tõusevad lapsetoetused ning käivitus elatisabifond üksinda last kasvatavate vanemate abistamiseks. Lisaks paneb riik palju rõhku noortele suunatud tööturumeetmetele. Nüüd on aeg astuda veel üks samm edasi.
Keskerakonna seisukoht on, et riik peab pakkuma noortele peredele senisest enam abi ja tuge ka eluaseme soetamisel. Samal ajal ootame noortele suunatud mõtteid ja edasiviivaid ettepanekuid ka teistelt erakondadelt. Meie oleme igatahes aruteludeks avatud ja valmis.
