„Igal ettevõttel tuleb ette arenguseisakuid. See ei ole kindlasti Eesti ettevõtete unikaalne probleem. Oluline on mõista, et arenguseisak ei võrdu tihti ühe kitsa teguriga – tihtipeale on see erinevate tegevuste tulem. Arenguseisak on paratamatult seotud ka piirkonna konkurentsivõimega, mis väljendub selgelt näiteks töökäte saadavuses,“ selgitas Rebane.

Ta lisas, et ettevõtted peaksid mõtlema, et ärimudel mis töötab täna, ei pruugi töötada homme. „Idee on kõige alus. Kui idee veab alt, siis ülejäänud ei ole enam oluline. Samuti on oluline innovatsioon. Tõeliselt edukad saavad olla need, kes jooksevad ees. Pidev areng on edu alus ja pikas perspektiivis võidavad need, kes on sammukese teistest kaugemal,“ arutles ta.

Rebane rääkis, et peaaegu pooltel ettevõtetel on olemas aastane müügiplaan. „Enamikul ettevõtetel on aga täielikult puudu ekspordi ja või rahvusvahelistumise plaan. Iga viiendal ettevõttel on plaan, mis vaatab ette rohkem kui kolm aastat. Sellistel puhkudel on ettevõtetel raske valmis olla arenguseisakuteks, sest nad ei ole pikemalt läbi mõelnud oma ettevõtte arengut tervikuna," lisas ta.

Sellel juhul võivad Rebase sõnul isegi homne päev ja selle tegemised tulla üllatusena. "Kui oleme tulevikuks valmis, siis on ka väiksem võimalus, et ettevõtte arengus tekivad takistused," märkis ta.