Tanklaketid: hinnakokkulepped ei tule kõne alla
Tanklakettide väitel ei jälgita hinnamuutuste juures ilmtingimata konkurentide sellesisulisi samme, kuid samas on üldteada fakt, et põhilised kütusefirmad muudavad oma hindasid sisuliselt samaaegselt.
„Kütuste jaemüügihindade muutmine üheaegselt mitme erineva kütuse jaemüüja poolt toimub seetõttu, et ükski Eestis tegutsev jaemüüja ei saa kütust müüa turu tasakaaluhinnast oluliselt erineva hinnaga – turuhinnast kõrgema hinnaga müümisel kaotaks ettevõte kliente ning madalama hinnaga müümisel ei oleks ettevõte jätkusuutlik,“ ütles Statoili kontseptsioonijuht Kai Realo Päevaleht Online’ile.
Tema sõnul iseloomustab olukorda Eesti kütuse jaemüügiturgu pidevalt alanenud kasumimarginaalid, mis annab tunnistust tihedast hinnakonkurentsist.
Kuigi kohati jääb mulje nagu hinnamuutust sooviv tanklakett saadab konkurentide mailinglisti e-kirja, mille pealkirjareale on kirjutatud uus hind, sest üldjuhu muudavad kütusefirmad oma hindu sisuliselt sünkroonis, kinnitasid Neste, Olerexi ja Statoili esindajad kui ühest suust, et hinnakujundamise juures teineteisega läbirääkimisi ei peeta ning mingeid kokkuleppeid ei sõlmita.
„Meie ei suhtle konkurentidega sellistel teemadel, see on keelatud konkurentsiseadusega,“ ütles Neste juht Eestis Indrek Kaju.
„Olerexi hinnamuutused põhinevad üksnes meie majasisesel turuanalüüsil,“ sõnas Olerexi turundusjuht Antti Moppel.
Statoili kotseptsioonijuhi Kai Realo kinnitusel ei sõlmi nad konkurentidega keelatud kokkuleppeid ning ei vaheta lubamatut teavet.
Hinda kujundab maailmaturg ja ägenev konkurents
„Toornafta hinda maailmas monitoorime me pidevalt, kuna see on naftatoodete hindade muutumise tähtis indikaator. Kütuste sisseostuhinna lõpliku hinna kujunemine on samas keeruline paljude muutujatega võrrand, mis arvestab lisaks väga paljusid asjaolusid läbi kogu naftasaaduste tootmis- ja tarneahela,“ ütles Olerexi turundusjuht Antti Moppel.
„Samas tuleb tähele panna ka seda, et siseriikliku konkurentsi ägenedes võivad jaehinnad maailmaturu tõustes ka langeda,“ lisas ta.
Eesti Neste juhataja Indrek Kaju ütles, et nende hinna kujundamise juures on olulised näitajad bensiini ja diislikütuse hind Euroopa hulgiturul ning Eesti krooni kurss USA dollari suhtes.
„Olukorras, kus maksude osakaal toote lõpphinnast moodustab juba 55-60 protsenti on klientidel keeruline mõista, millises ulatuses ning milline komponent toodete omahinda enim mõjutab,“ leidis Statoili kontseptsioonijuht Kai Realo.
„Tihti tekitab segadust ka asjaolu, et mootorikütuste jaehindade muutuse järel võetakse hinnangute andmisel aluseks nafta, mitte valmistoodete maailmaturuhinnad või siis jälgitakse valmistoodete hindu teistes piirkondades, näiteks USA-s, mitte aga Euroopas,“ lisas ta.
