Tanklaketid kasumiga poodidest ees
Marketid ja selverid leiab neljapäeval Äripäeva vahel avaldatava jaekaubandusettevõtete TOP 100 kasumi edetabeli lõpuosast, selle tipus troonivad üllatuslikult kütusefirmad Statoil ja Neste. Viimased on troonilt tõuganud sellised eelmise aasta tegijad, nagu Esraven ja Infotark. Ainsa traditsioonilise jaemüügifirmana suudab kütusemüüjatele konkurentsi pakkuda kaubamaja.
Ka kasumi kasvu arvestavas edetabelis on kütusefirmad esirinnas, nende vahele mahub vaid Säästu- ja Citymarketeid haldav Kesko Food.
Kütusefirmad on jaemüügi eelmise aasta andmetele tuginevasse edetabelisse lisatud esmakordselt, kuid näiteks Neste oleks oma 36 miljoni kroonise kasumiga olnud kaubamajast edukam ka 2001. aastal. Suurima kasumi kasvu tegi Statoil, kes suutis aastaga ligi 9 miljoni kroonisest kahjumist tekitada 44,6 miljonit krooni kasumit.
Kütusefirmade juhid jäid oma edust rääkides vaoshoituks, kinnitades, et edukas aasta oli pigem erand kui reegel ning tulevik polegi nii roosiline.
Neste Eesti peadirektor Indrek Kaju pidas mulluse edu võtmeks klientide rahuolu. Neste on samas ka Eesti suurim kütuse hulgimüüja. Kui suur osa kasumi ja käibe tõusust oli hulgimüügil, Kaju ei avalikustanud.
Eesti Statoili käivet aitasid kasvatada teenindusjaamade poed. “Inimesed on õppinud, et kiirem ja mugavam on pisiostud teha koos tankimisega, mitte minna supermarketisse,” kommenteeris turundusdirektor Hede Kerstin Luik.
Statoili ja praeguseks üle võetud Shelli poodide panus toidukaubanduse käibesse oli mullu hinnanguliselt 200 miljonit krooni, mis on ligi neljandik firma eelmise aasta kogukäibest. Arvestades mullust ja tänavust kaubanduskasvu, võiks sama turuosa juures poodide 2003. aasta käibena prognoosida ligi 250 miljonit krooni.
Luige hinnangul aitas kasumi teenimisele oluliselt kaasa eelmise aasta jaanuaris jõustunud karmimad kütuse kvaliteedinormid, mis vähendas musta turgu ning sundis konkurente lisainvesteeringuid tegema.
“Tänavused tulemused tulevad kindlasti teistsugused. Esiteks oleme teinud Shelli jaamade ostmise ja oma jaevõrgu kahekordistamisega suuri investeeringuid, teiseks oleme terve aasta elanud pideva hinnasõja tingimustes,” prognoosis Luik.
