Selle aasta esimesel poolaastal jäid piimatootjad talunikud ilma umbes 55 miljonit kroonist.
Piimatööstuste mäng talunikega on "kui tahad, müü piim meile, kui ei taha, hoia omale". Piima kokkuostu hind on langenud võrreldes 1996. aasta esimesest kvartalist kuni 1997. aasta esimese kvartalini umbes 300 krooni tonnilt.
Statistikaameti andmetel osteti selle aasta esimeses kvartalis talunikelt piima kokku 90 695 tonni, mis arvestuslikult vähendas talunike sissetulekut võrreldes möödunud aastaga 27 miljoni krooni võrra. Teises kvartalis dikteeriti piima hinda veel madalamale, 300 krooni võrra tonnilt. Eeldades II kvartali piima kokkuostu kogust I kvartalist umbes 65 protsenti kõrgemaks ehk umbes 140 000 tonnile, siis jäid talunikud II kvartalis lisaks I kvartalile ilma veelgi 28 miljonist kroonist. Möödunud aastaga võrreldes kokkuvõttes umbes 55 miljonit krooni.
See on tohutu suur kaotus niigi allasurutud põllumajandusele. Võidakse öelda, et turg määrab hinna vastavalt nõudmise ja pakkumise põhimõttele, aga siis võiks ka küsida, mis võimalus on talunikul pakkuda oma piima ja kellele.
Kui näiteks terve Lõuna-Eesti piima kokkuostuhinda dikteerib AS ühendatud Meiereid, kes valitsevad selle piirkonna piimakokkuostu, on piimatootjad sunnitud aktsepteerima ettekirjutatud hindu.
Valitsuse vaidlused kaitsetollide kehtestamise ja põllumajanduse tootjatele toetuse jagamise kõrval võiks põllumajandusministeerium vaadata lähemalt, kas juhtpositsioonis olevate piimatööstuste makstav piima kokkuostuhind vastab õiglasele turuhinnale või on siin teravaid konkurentsi põhimõtete rikkumisi ühe kaitsetu tootmisharu suhtes.
Arvestades piimatööstuste omavolitsemise võimalusi, võib piima hind veelgi langeda ja valitsuse tulevane toetus piimatootjatele leiab kaudse tee piimatööstuste kätesse.
LEMBIT SOOTS,
Viljandimaa karjakasvataja-talunik
