Tapa depoos ristitakse Eestis valmistatud vedur. Kui suur oli tegelikult paus Eesti veduriehituses?

 (6)
Tapa depoos ristitakse Eestis valmistatud vedur. Kui suur oli tegelikult paus Eesti veduriehituses?
Operaili C30-M vedur 1564Foto: Operail

Täna ristitakse Tapa depoos Operaili Eestis valmistatud vedur C30-M.

“C30-M on üle 86 aastase pausi järel esimene vedur, mis on valminud Eestis,” teatas Operail. “Tegemist on Operaili ja Tšehhi ettevõtte CZ Loko ühisprojektiga.”

Muuseumi andmetel ajaline vahe nii suur küll ei olnud.

“VR Cargo (tänane Operail) moderniseeritud universaalvedur C30-M 1564 valmis Tapal tegelikult möödunud aastal ja sai siis ka kasutusloa,” ütles Ärilehele SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid raudtee- ja sidemuuseumi teadur-kuraator Tõnu Tammearu.

Kuna seda sündmust taheti ajalooga seostada, siis tõmmati ilmselt paralleel esimese Eestis valminud auruveduriga, märkis ta.

“Veduriehituses või vedurite moderniseerimises pole aga 86-aastast pausi olnud,” ütles Tammearu. “Viimased Eestis ehitatud auruvedurid valmisid 1940, nii et heal juhul võib pausiks lugeda 77 aastat, ent sedagi mööndustega.”

Eesti Vabariigi Raudtee (EVR) jaoks telliti 1929. aasta lõpus Tallinnas Koplis tegutsenud AS Franz Krulli tehaselt 10 kitsarööpmelist auruvedurit, mille seeriatähiseks sai Sk (S – segarongide vedur, k- kuumendajaga, st auruveduril oli auruülekuumendi). Neist vedureist esimene – Sk 151 – tegi oma esimese ametliku proovisõidu 1. aprillil 1931 (vedurit oli proovitud tegelikult juba ka märtsis), mis polnud sugugi aprillinali, lausus Tammearu.

Seotud lood:

Kokku valmis Franz Krulli tehases 1931-1940 selliseid vedureid 16 tükki. Lisaks valmis Franz Krulli tehases 1938-39 kokku 10 laiarööpmelist auruvedurit seeriatest Mtk ja Kk. Esimese laiarööpmelise auruveduri valmimisest Eestis möödus selle aasta märtsis täpselt 80 aastat.

1931. aastal valmisid Ilmarise tehases Tallinnas riigiraudtee laiarööpmeliste teede jaoks ka 2 väikevedurit ehk lokomootorit, mille puhul oli tegu väikeste bensiinimootoriga mootorveduritega jaamades manöövritööde teostamiseks. Nii et 1931. aasta oli veduriehituse osas Eestis mitmekülgne ja märgiline aasta. Esimese iseseisvuse ajal ehitati ka terve rida erinevaid mootorvaguneid ja seda juba enne 1931. aastat. Tööstusraudteede vedurid on veel omaette teema, nende puhul ulatub kohaliku veduriehituse lugu samuti 1920. aastaisse.

Esimesest Eestis valminud auruvedur (Sk 151) vaade 1932. aastast, kus vedur parasjagu on Pärnus. Foto: SALM Raudtee- ja sidemuuseum