„Juba käesolevaks hetkeks on juhtumeid, kus vallarahvas on väljendanud oma rahulolematust seoses sõjaväetehnika poolt teedele tekitatud kahjustustega. Kurdetakse ka müra üle. Rasketehnika liigub nii Tapa linnas kui külateedel,“ kirjutab vallavanem.

Teatavasti on Tapale kolimas suur hulk liitlasvägede sõdureid, mis tekitab aga kohalikes elanikes vastakaid tundeid.

„Kahjuks tuleb tõdeda, et väga suur osa vallaelanikest ei lähene Kaitseväe Tapal viibimise suurendamisse teadlikult ja mõistvalt ning ei aseta esimesele kohale riigikaitset. Kurdetakse sellega seotud ebamugavuste üle ja esitatakse küsimus: mida Tapa elanikud võidavad Kaitseväe ja meie liitlaste kohalolekust!“ märgib Kirt. Praegu toimub valla üldplaneeringu avalik väljapanek ja arutelud, mille käigus on kaitseväe tegevusega seotud teemad kütnud kirgi ja muutunud väga tõsiseks probleemiks.

Kõige probleemsemate tänavatena toob vallavanem välja viis - Pikk, Ambla, Karja, Ülesõidu ja Valgejõe, mida kasutatakse militaartehnika linnasiseseks liigutamiseks kõige rohkem. „Karja tänava seisund on käesolevaks hetkeks äärmiselt halb, samal ajal mööda seda tänavat liigub militaartehnika Tapa raudteejaamast, kohalike ettevõtete raske transport, samuti rajatakse tänava äärde raske militaartehnika remondiettevõte,“ seisab vallavanema kirjas.

Kõnealuste tänavate kogupikkus on ligi viis ja pool kilomeetrit ning rekonstrueerimise kogumaksumuseks kujuneks valla hinnangul kuni viis miljonit eurot. Vald on viimastel aastatel omavahenditest investeerinud tänavaehitusse ja rekonstrueerimisse ligikaudu kolm miljonit eurot, kuid vajadused on kordades suuremad. „Me ei suuda hoida isegi praegust tänavate seisundi taset, lagunemine toimub kiiremini,“ kurdab vallavanem Kirt.

Ta märgib, et lisaks teede ja tänavate seisunditaseme hoidmisele on tähtis ka asja imagoloogiline külg. „Eesti Kaitseväe suurima ja moodsaima baasi kodulinn Tapa ei saa olla porine mülgas, vaid peab olema kena, kaasaegse ja turvalise ümbritseva keskkonnaga linn.“ Kirt juhib tähelepanu, et Tapat külastavad juba praegu palju NATO riikide kõrged sõjaväelased ja ametnikud ning lähiaastatel on üha enam oodata ka liitlassõdurite pereliikmete külaskäike.

Vald pöördus samasisulise kirjaga ka eelmise majandus- ja kommunikatsiooniministri Kristen Michali poole. Asi lõppes aga sellega, et kiri saadeti edasi maanteeametile, kust tuli äraütlev vastus. Kirt teeb ettepaneku korraldada veel maikuu jooksul Tapal ministeeriumite ja riigikogu komisjonide esindajate osalusel töönõupidamine.

Kirt viitab oma kirjas varasemale positiivsele koostööle kaitseministeeriumiga. Koostöös on viimastel aastatel ellu viidud mitu suurt infrastruktuuriprojekti, seehulgas ka rekonstrueeritud tänavaid ja kohalik raudteeharu ning laiendatud Tapa kaugküttevõrku. Projekte rahastas peamises osas ministeerium, raudteeterminali rajamist aga USA kaitseministeerium. Küttevõrgu laiendamine oli vajalik kaitseväe 1. jalaväebrigaadi linnaku kütmiseks, raudteed pidi aga veetakse Tapale kaitseväe ja liitlaste sõjaväetehnikat.

"Kindlasti suhtub kaitseministeerium Tapa vallavalitsuse pöördumisse tõsiselt. Meie jaoks on oluline, et riigikaitselise tegevuse läbi suureneks kogukonna heaolu ja turvatunne. Selles suunas on meil ka juba täiendavad plaanid olemas," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang Ärilehele.

Kaitseväe rasketehnika liikluse vähendamiseks läbi Tapa alustatakse tänavu tee ehitamist Tapa kaitseväelinnakust keskpolügoonile, valmis peaks see saama 2018. aastal. Tee aitab polügoonile suunduva rasketehnika liikluse Tapa linnast mööda juhtida, mis vähendab Sangi sõnul oluliselt liikluskoormust Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteel.

Loe vallavanema kirja täismahus siit.