Tarbekaupade puhul on oodata hinnamuutust
Inimeste ostujõu vähenedes hakatakse kokku hoidma esmalt toidult ning seejärel vaadatakse, kust mujalt annaks säästa. „Garderoobikaupadest rääkides — siis enam ei osteta uut ja kõige moekamat, vaid ostetakse näiteks eelmise hooaja rõivaid,“ ütles Vasar.
„Kodumasinate puhul ei tõtata enam uut masinat ostma, kui just vana pole rikki läinud.“
Vasara sõnul on juba praegu näha, et need, kes vahepeal vahetasid Säästumarketi hüper- ja supermarketi vastu, ostlevad jälle Säästumarketis.
Viru keskuse juht märkis, et kuigi jaemüüki puudutavatest tagasilöökidest on räägitud eelmise aasta lõpust alates, siis kasvu aeglustumise märke võis näha juba 2007. aasta aasta kevadel. Kas kokkusammumus või mitte, kuid eelmise aasta aprillisündmused mõjusid tarbimisele igati kainestavalt.
„Tahan, lähen ja ostan mõtteviis hakkas eelmisel aastal mööda minema,“ rääkis Vasar.
Kaupmehed tõstsid hindu, sest tarbijate pakutavast rahast ei tahtnud keegi ära öelda.
2006.-2007. aastal aset leidnud tarbimisbuum oli Vasara sõnul üllatuseks isegi kaubandusettevõtete juhtidele, kes ometi analüüsivad turgu pidevalt, mitmest küljest ning pikaaegsete trendidena. Kas rõõmustada või mitte, aga kohati oli tegemist „üle mõistuse kiire kasvuga“.
Liig kiire tarbimine ohtlik, kui tegemist on sisetarbimisega. „Eesti turg on pisike ning on seetõttu suhteliselt kergelt haavatav,“ märkis Vasar.
Praegu püsivad keskmine külastajate arv ja ostu suurus eelmise aasta tasemel. Soe talv pärssis loomulikult talvekaupade müüki, muus osas ei oska Vasar veel lattu jäänud kaubast tõsisemaid järeldusi teha.
Kahtlemata tasub Vasara sõnul tõsisemalt suhtuda majandusanalüütikute hinnangutesse. Viimane „nali“ on olnud see, et kõige pessimistlikum Danske Banki analüüs ongi osutunud vaat` et kõige tõepärasemaks. Majanduse vabalanguse peatamiseks tuleks aga osapooltel hakata tõsisemalt olukorda suhtuma.
