20-kroonise liitrihinna puhul muudaks oma sõiduharjumusi kõige suurem osa seni kannatlikuna püsinud autojuhtidest, selgus kütusefirma Olerexi tellitud uuringust.

Paarikümnest kroonist kallima kütusehinna puhul säilitaks senised sõiduharjumused tõenäoliselt pisut enam kui veerand autoomanikest. 30 krooni juures jääksid alles vaid need (13%), kes nii või teisiti jätkaksid sõitmist.

Kütusehinna tõus on peaaegu pooled pered pannud autoga vähem sõitma, ligi kolmandik peredest on sõitmist vähendanud tunduvalt. Üle poole tunnistab, et neid pole hinnatõus mõjutanud.

Kõige enam on hinnatõus mõjutanud vanemaid ja vaesemaid inimesi, eelkõige pensionäre.

Sõitude piiramist nentisid 67% neist, kelle netopalk jäi vahemikku 3000-4000 krooni, ja 21% vastajatest, kelle sissetulek ületas 15 000 krooni kuus.

Veerand vastajatest, kes seni pole kütusehinna tõusule reageerinud, ei hakkaks sõitmist vähendama ka suurema tõusu puhul. 15% ei osanud veel midagi öelda.

AS Turu-Uuringute märtsikuus läbi viidud uuringus osales 1039 inimest üle Eesti.

Bensiini liitrihind on praegu orienteeruvalt 16.30-17.05 krooni, diislikütusel 17.70-17.95 krooni.