Tarbijahinnad langesid mais korralikult, enim panustas sellesse kütusehinna langus
Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov: „Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes nii suur enam kui kümme aastat tagasi 2009. aasta detsembris, mil see oli samuti -1,7%."
Eelmise aasta maiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse hinnalangus. Bensiin oli 18% ja mais aktsiisilangetuse läbi teinud diislikütus 26,8% odavam. Elekter, soojusenergia ja küte kokku olid 9,3% odavamad, sealhulgas kodudesse jõudnud elekter 17% mullusest odavam.
Suurem mõju indeksi muutusele oli veel toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemisel. Põhiosa sellest andis puuvilja 23,3% ning liha ja lihatoodete 8,1% hinnatõus. Toidukaupadest odavnes sama ajaga enim kartul (-28%), värske köögivili (-26%) ja värske kala (-22%).
Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad langesid eelmise aasta maiga võrreldes 10,8% ja mittereguleeritavad hinnad tõusid 0,8%. Aprilliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse 10,5% odavnemine ning eluasemekulutustest üüri (-4,9%), kodudesse jõudnud elektri (-1,6%) ja gaasi (-6,5%) hinnalangus.
Seoses mai esimeses pooles kehtinud eriolukorraga tehti tarbijahinnaindeksi tootmise protsessis mõningaid muudatusi. Palju hindu võeti kaupluste külastamise asemel nende e-poodidest ning seda eriti ajutiselt suletud müügikohtades. Seni suletud kultuuriasutuste puhul kasutati märtsi hindu. Kuna lennuliiklus osaliselt taastus, siis arvutati indeks tegelikult toimunud lende arvestades. Endiselt ei toimunud puhkusereise.
Siin on muutused ennustamatud ning kuumuutuse saamiseks arvutati välja tarbijahinnaindeksi muutus, milleks kasutati tegelikult müügil olnud kaupade ja teenuste indekseid ning rakendati seda muutust puhkusereisidele. Hariduse ja lasteasutuste indeksi langus on tingitud kohalike omavalitsuste otsusest jätta eriolukorras võtmata lasteaia kohatasu. Tarbijahinnaindeksi kalkulaatorit saab vaadata siin.
Eestis suurim hinnalangus
Eesti Panga sõnul oli Eesti maikuine hinnalangus euroala suurim. Kui Eestis odavnes tarbijate ostukorv aastavõrdluses 1,7% ja eelmise kuuga võrreldes 0,7%, siis euroalal tõusid hinnad mais keskmiselt 0,1%, sest mitmetes suurriikides jäi hinnakasv tagasihoidlikuks.
"Eestis langesid hinnad mais euroala riikide võrdluses kõige rohkem. Energiahinnad kukkusid Eestis peaaegu sama palju kui teistes riikides (14%), kuid teenuste hinnakasvu aeglustumine oli meil järsem," märkis Eesti Panga analüütik Sulev Pert.
Majutusteenused odavnesid aastaga 19%, sest turismisektor on koroonaviiruse tõttu tugevalt kannatada saanud. Samuti on kiiresti langenud üürihinnad, mille põhjuseks on tarbijate sissetulekute vähenemine. Kahe viimase kuuga on üür odavnenud 13%.
"Hindade langusele aitab Eestis palju kaasa ka valitsuse maksupoliitika. Mais jõustusid madalamad diislikütuse, maagaasi ja elektriaktsiisi määrad. Samuti panustab hinnalangusse jätkuvalt ka alkoholiaktsiisi langetamine, mis jõustus eelmise aasta juulis. Aktsiisikärbete kogumõju hindadele ulatub praegu –0,6 protsendipunktini," lisas Pert.
Nõudluse vähenemine soosib tööstuskaupade odavnemist, sest jaekaubandusettevõtete müügimaht on kukkunud rohkem kui kümnendiku võrra. Ebakindluse suurenemine on sundinud paljud tarbijad ooteseisundisse, mistõttu kinnisvaratehingute arv on märgatavalt vähenenud. Eesti Pank avaldab uue majandusprognoosi 10. juunil.
Valitsuse maksumuudatused on hinnalangust süvendanud
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas märkis, et viimati oli sarnane hindade langus eelmise majanduskriisi ajal pea kümme aastat tagasi.
Ka märkis ta, et kui aastakümme tagasi kompenseeriti majanduskriisi ajal eelarvetulude vähenemist maksutõusudega, vähendades sellega hinnalangust, siis seekord riiklikud meetmed on pigem hinnalangust võimendanud. 1. maist jõustusid lisaeelarvega vastu võetud kütuse-, gaasi ja elektriaktsiisi langetused.
"Oma osa on ka kohalike omavalitsuste meetmetel, mis aga eriolukorra lõppemise järgselt, alates juunist, lõpetatakse. Need meetmed aitasid tarbijahinnaindeksit langetada pea 0,8 protsendipunkti," sõnas Pungas. Praeguste hinnangute kohaselt peaks tarbijahindade langus kestma aasta lõpuni ning ka aasta kokkuvõttes peaks hindade muutus jääma veidi alla nulli.
