“Selline hinnadünaamika erineb euroala omast, kus tarbijahindade aastane kallinemine on viimased kolm kuud püsinud 2,2-2,3 protsendi tasemel. Eestis vähenes inflatsiooni tempo, kuna kütuse hinnal on suur mõju tarbijahindade indeksis,” ütles Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit.

Tema sõnul kujunes toiduainete ja kütuse hinna mõju tarbijahindadele oodatust suuremaks kogu aasta jooksul. Ilma mainitud kaupadeta, mille osakaal ostukorvis on ligikaudu 33 protsenti, olnuks aasta keskmiseks hinnakasvuks 4,4 protsenti ehk 2 protsendipunkti rohkem kui euroalal.

hinnakasv aeglustub. Tänavu oodatakse inflatsioonisurvete alanemist euroalal ning Eesti Panga prognoosi kohaselt aeglustub hinnakasv meil 3,3 protsendini. Ka käesoleval aastal võivad kütuse hinnad keskpanga arvates üllatada.

Detsembri tarbijahindade langusele avaldas rahandusministeeriumi hinnangul mõju USA dollari kursi stabiilne alanemine euro ja Eesti krooni suhtes.

Eesti 2002. aasta tarbijahindade muutuseks kujunes 3,6%, mis oli oodatust väiksem suvekuudel ja aasta lõpus toimunud deflatsiooni tõttu. Suvel mõjutas tarbijahinnaindeksi odavnemist enim toidukaupade hinna langus ning aasta lõpus hinnasõda kütusefirmade vahel, teatas ministeerium.

eurotsoonis kasvu pole. Eurotsooni tarbijahinnaindeks jäi esialgsetel andmetel detsembris muutumatuks (2,2%). Prognooside kohaselt oodatakse eurotsoonis käesoleva aasta I kvartalis deflatsiooni.

Eesti tarbijahinnad rahandusministeeriumi hinnangul jaanuaris tõenäoliselt kallinevad, kuna suurenevad kulutused eluasemele külmade ilmade tõttu ning ka mootorikütus on hakanud kallinema.

Tervishoiuteenuste hinnad võivad jaanuaris tõusta seoses ravimitele piirhindade kehtestamisega, mille tulemusena kallinesid mitmed originaalravimid.