Tarbijakaitse: ärge võtke jõulukinkide jaoks laenu
Käesoleva aasta sügisel on tarbijakaitseamet suunanud oma tähelepanu kiirlaenuandjate tegevusele. Novembris algatati 12 väärteomenetlust. Viimase aasta jooksul on muudetud mitmeid seadusesätteid, et tagada tarbijate õiguste suurem kaitse, teatas tarbijakaitseamet.
Kiirlaenu leping on tarbijakrediidileping, millele kehtivad kindlad vorminõuded:
leping peab olema kirjalik;
lepingus peab olema toodud väljamakstav krediit või krediidi ülempiir,
lepingus peab olema tagasimaksete suurus ja tähtajad,
lepingus peab olema intresside ja muude kulude kogusumma,
lepingus peab olema krediidi kulukuse määr,
lepingus peab olema märgitus taganemisõigus,
lepingu sõlmimisel peab krediidiandja täitma hoolsuskohustuse jms
Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste sõnul ei tohi unustada, et iga laen on finantskohustus. „Krediiti taotledes tuleb olla tähelepanelik ning uudishimulik. Enne laenuvõtmise otsust ning lepingu sõlmimist tuleks väga põhjalikult kaaluda, kas ja miks endale sellist kohustust võtta soovitakse ning millised kulud laenuvõtmisega kaasnevad. Tähelepanuta ei tohi jätta ka küsimust, mis juhtub siis, kui pole võimalik makseid tähtajaks tasuda.“
Et hinnata ja võrrelda erinevaid krediiditooteid, tasub kõrvutada pakutavate laenutoodete krediidi kulukuse määra. Krediidi kulukuse määr on nn lanatud rahale aastas langev kulude koormus protsentides, eeldusel, et leping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul. Lepingurikkumisega seonduvad kulud (sh sissenõude kulud jms) ei lähe krediidi kulukuse määra arvutamisel ja avaldamisel arvesse. Krediidi kulukuse määr erineb suurel määral erinevate krediidiandjate poolt väljastatavate laenutoodete osas, ulatudes isegi 5000%ni.
Juhul kui laenu krediidi kulukuse määr ületab avaldatut enam kui kolm korda (krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel) võib tarbija pöörduda kohtusse.
Kohtu pädevuses on hinnata, kas tegemist võib olla heade kommete ja tavadega vastuolus oleva tehinguga ja kas laenuandja on teinud kõik endast oleneva, et selgitada välja laenusaaja suutlikkust mõista kõrge krediidi kulukuse määraga laenu võtmist, selle tagastamise suutlikkust ja välistada, et laen võetie erakorralise vajaduse, kogenematuse või sõltuvussuhte tagajärjel.
Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu sellele, et lepingujärgseid kohustusi (s.h. Intresse, viiviseid jne. ) tuleb täita vähemalt seni, kuni jõustunud kohtuotsuse alusel neid kohustusi muudetakse.
Kui tarbijal tõepoolest tekib soov ja vajadus võtta kiiresti laenu, soovitab tarbijakaitseamet tutvuda erinevate toodete tingimuste, nende pakkujatega ning kaaluda enne allkirjastamist veelkord laenu otstarbekust.
