Tarbijakaitsjad hoiatavad: inimesed, keda kiiritatakse, ärge uskuge rumalat reklaamijuttu
Kuigi kasutatavad seadmed ja kodu- ja töökeskkond peaksid olema ohutud, vastates kõikvõimalikele standarditele ja nõuetele, tekib siiski küsimus, kas ja millisel määral elektromagnetkiirgus inimese organismi tegelikult mõjutab?
Teadmatus võib tekitada hirmu või muret enda ja lähedaste tervise pärast. Just niisugustele inimestele on turule toodud isikukaitsevahendid, mis peaksid meid kaitsma kiirguse kahjuliku mõju eest.
Erinevates e-kauplustes müüdavatele kiirgusvastastele toodetele on omistatud uskumatuna tunduv mõju – tooted neelavad, kannavad üle ja vähendavad elektromagnetkiirguse mõju isegi kuni 98 protsendi ulatuses. Reklaamtekstides tuuakse välja, et seesuguste imetoodete kasutamine on sama elementaarne kui autos turvavöö kinnitamine ning rõhutakse lapsevanema loomuomasele hoolivusele oma lapse tervise ja tuleviku pärast.
Miks näiteks juhtivad nutiseadmete tootjad ei müü elektromagnetkiirguse eest kaitsvaid tooteid? Kui suure probleemiga me tegelikult silmitsi seisame ja kas imetoodete näol on tõepoolest olemas lahendus või on tegemist hoopis tarbijate eksiteele viimisega?
Kuna tegemist on ühiskonnas olulise teemaga, mis tekitab rohkem küsimusi, kui annab vastuseid, otsustas tarbijakaitseamet tellida turult leiduvate kiirgusvastaste toodete tegeliku toime testimise.
Erinevate elektromagnetkiirguse vastaste isikukaitsevahendite mõju hindamiseks viidi läbi katsed koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Elektrotehnika instituudi elektromagnetilise ühilduvuse laboriga.
Testimisel kontrollitud elektromagnetkiirguse vastased isikukaitsevahendid on mõeldud inimese keha vahetus läheduses olevate elektromagnetväljade mõju nõrgendamiseks.
Paljude toodete kohta on märgitud, et need mõjutavad otseselt mobiiltelefoniga rääkimise ajal inimese pea lähedal olevat elektromagnetvälja. Toodete hulka kuulusid väga mitmesugused kleepsud, mobiilikotid, kõrvaklapid ning laavaripats.
Katsetel sooritati mõõtmised esmalt olukorras, kus elektromagnetkiirguse allika (mobiiltelefoni) juurde oli rakendatud elektromagnetkiirguse vastane kaitsevahend. Juhiste järgi tuli tüüpiliselt antud tooted paigaldada mobiiltelefoni korpusele.
Teisel juhul viidi mõõtmised läbi olukorras, kus vastav kaitsevahend elektromagnetkiirguse allika juures puudus. Tulemuste võrdlemisel selgus, et kõikidel toodetel puudus reklaamtekstides lubatud elektromagnetkiirguse vähendav mõju.
Testimine kinnitas üheselt, et toodete elektromagnetkiirguse vähendav mõju on väike - väiksem mõõtemääramatusest või puudub üldse. Veelgi enam – selgus, et teatud juhtudel võib kiirgust vähendada püüdva materjali kasutamine provotseerida mobiiltelefoni veelgi tugevamat kiirgusvälja kasutama ja tegemist võib olla isegi vastupidise efektiga.
Pisike kleeps ei muuda olematuks mobiiltelefoni tekitatavat elektromagnetkiirgust. Mobiiltelefon kasutab seda kiirgust selleks, et vahetada andmeid tugijaamaga ja edastada kõne. Siin on vastuolu - mobiiltelefoni levis olemiseks on kiirgust vaja ja tavapärases kasutuses ei õnnestu elektromagnetkiirgusvälja tugevust vähendada selliselt, et levi püsiks sama heal tasemel.
Tarbijakaitseamet on sel teemal suhelnud ka Keskkonnaametiga, kes on sel teemal pädev ametiasutus andmaks tarbijatele rohkem teavet. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et laavakiviripatsid sisaldavad looduslikku radioaktiivset tooriumi ja tekitavad alfakiirgust. Mitte küll sellisel määral, et see omakorda ohtlik oleks, kuid alfakiirgusel puudub igasugune mõju elektromagnetkiirgusele ja seetõttu reklaamitud efekti ese ei oma.
Keskkonnaamet selgitas lisaks, et kiirgusseadusega on keelatud radioaktiivsete ainete tahtlik lisamine toiduainetele, mänguasjadele, ehetele ja kosmeetikakaupadele nende valmistamisel. Samuti on keelatud selliste radioaktiivseid aineid sisaldavate kaupade sisse- või väljavedu. Keskkonnaameti kiirgusosakonna kiirgusseire büroo peaspetsialist Alar Poldi sõnul ei ole antud juhul tegemist radioaktiivse aine lisamisega, vaid ese on tervenisti valmistatud radioaktiivsest materjalist.
„Võib vaielda, kas tegemist on ehtega, kuid kuna eseme pealispinnal on reljeefne ornament ja igasugune muu funktsioon esemel puudub, siis pigem on. Tooriumi radioaktiivsus jääb küll alla lubatud piiri, kuid igal juhul on antud eseme kandmine vastuolus kiirgusallika kasutamise põhjendamise printsiibiga, sest sellise ehte saaks valmistada ka muust materjalist. Keskkonnaamet ei soovita antud toodet kasutada,“ selgitas Polt.
Tarbijakaitseamet soovib südamele panna, et imetoodetesse tuleb suhtuda ettevaatlikult ja kaaluda seesuguseid oste eriti hoolikalt. Juhul, kui kaupleja pakkumised ja reklaamtekstid on üles leidnud sinu isikliku valupunkti, püüa siiski jääda objektiivseks ning hankida teema kohta võimalikult palju teavet. Arvesta alati, et imetoodete müüjad püüavad sinuni jõuda just nõrku kohti otsides. Ole neist samm ees!
