Käesoleva aasta esimese kuu kõnesid analüüsides selgus, et kõige enam huvitab eestimaalasi tarbijaõiguste olemus. Nii nentis tarbijakaitseameti peaspetsialist Marek Lond, kes nõuandetelefonil informatsiooni jagab.
Ajavahemikul 2-31 jaanuar pöördus nõuandetelefoni poole kõige rohkem neid tarbijaid, keda huvitas oma õiguste kaitse. Seda eelkõige mittekvaliteetse kauba ostmisel. Uuritakse, kui pikk on pretensiooni esitamise lubatud aeg, garantii minimaalne pikkus, kas kauplus vastutab iga müüdud kauba kvaliteedi eest ning kuidas toimub kahju hüvitamine. Problemaatiline on poolte vastastikkuse kokkuleppe küsimus. Tarbijad huvitusid, kes viib läbi ekspertiise ning kui kallid need on. Samas esitati otseseid kaebusi nende kaupluste suunas, kes kohustustest kõrvale hiilivad. Antud teema valdkonda puudutavaid kõnesid oli 31.
Nõuandetelefonil pöörduvate inimeste seas on ka neid, kes on ostnud kaupa, mis osutub ebakvaliteetseks, kuid on unustanud nõuda tshekki või selle ära kaotanud. Lausa pisarsilmil palutakse, et ameti töötajad midagi ette võtaksid. Paraku on see aga võimatu. Harvad pole juhud, kui see viib konfliktini nõuandja ja kliendi vahel.
Tuntud vastuolu väljendite parim enne ja kõlblik kuni vahel pole tarbijale tänini selgeks saanud. Uuritakse, kas reliseerimisaja ületanud kaupadel tuleb hinda alla lasta jne. Sageli kurdavad tarbijad lisaks eelnevatele probleemidele ka müüjate kesise riigikeele oskuse üle.
Teine suurema valdkond, mis tarbijatele peavalu valmistab, on jätkuv kommunaalteenuste hinnatõus ning monopoolses seisus olevate firmade üleolev hinnapoliitika.
Inimesed ei oma ülevaadet, kuhu ja millistel eesmärkidel kasutatakse raha, mis antakse hoolduslepingute täitmiseks. Otseseid süüdistusi esitatakse kinnisvarafirmade aadressil, kes telefoni teel informatsiooni meeleldi ei anna. Tihtipeale kostub telefonitorust info asemel vaid muukeelne sõimuvaling.
Jaanuari teisest poolest on päevakorda tõusnud kütte eest nõutavate summade järsk tõus. Võrreldes detsembrikuuga on tulnud kõnesid rohkem Lasnamäelt ja õismäelt. Tungivalt palutakse oma probleemide lahendamisel abi tarbijakaitseametilt.
Tõsise pahameeletormi on vallandanud vastu võetud Veemõõtjate paigaldamise eeskiri. Tarbijad ei mõista, miks ei tohi paigaldada mõõtjaid siis, kui puudub elamu üldveemõõtja. Esines kõnesid ka äärmiselt solvunud inimestelt, kes mõõturi juba paigaldanud, kuid kelle lepinguid majavaldajad ei pikenda. Sellega kaasnevad tarbijatel mitmed lisakulutused.
EPL
