Tarbimine lööb säästmist

Igakuine hoiuste kasv 300 miljonit krooni on poole võrra vähenenud Eestlaste laenukoormus ületab viis korda leedulaste oma

Aasta-aastalt vähenevad eraisikute hoiused Eesti pankades, kuna raha kulub laenamisele. Laenukoormuse kasv võib järgmisel aastal kaasa tuua eraisikute pankrotilaine.

Hoiuste maht küll pidevalt kasvab, kuid kasv pidurdub märgatavalt. Kui veel paar aastat tagasi kasvasid eraisikute hoiused keskmiselt 300 miljonit krooni kuus, siis käesoleval aastal on see näitaja poole väiksem. Samas tõotab näiteks eraisikute laenude maht järgmisel aastal uusi rekordeid.

Pole motivatsiooni

“Madalate intressimäärade tingimustes ei näe inimesed piisavat motivatsiooni säästmiseks ja kalduvad pigem tarbima või investeerima näiteks eluasemesse,” ütles Ühispanga analüütik Sven Kunsing. Murettekitavat protsessi võib tema sõnul pidurdada vaid laenuintresside kasv.

Kunsingu sõnul kasvab eraisikute makseraskuste tõenäosus märgatavalt. Täna pole eraisikute pankrotid Eestis veel nii aktuaalsed nagu näiteks USA-s.

Eraisikud on oma laenukoormust üsna ülemeelikult suurendanud, ütles Kunsing. Hoiuste kasvu on tema sõnul mingil määral pidurdanud alternatiivsete säästmisvõimaluste kasv, näiteks fondid ja väärtpaberid.

Tallinlane Lemmo (28) teenib netopalka pisut üle 7000 krooni kuus. Lemmo võttis Nordea pangast eluasemelaenu, igakuise tagasimaksega ligi 2100 krooni. Nordeast on tal ka arvelduskrediit. “Kuidagi ei suuda hoiustada, muudkui tarbin, ostsin uue arvuti ja mobiili. Auto sööb palju raha,” rääkis ta.

Tema sõnul on julgem laenata neil, kes teavad, et nende töökoht ka viie aasta pärast alles on. Lemmo palk kasvab aastas keskmiselt umbes neli protsenti. “Meelelahutusele tahaks rohkem kulutada, käiks näiteks kontserdil,” ütles ta. Tema sõnul ei ole keskmise palga saajatel hoiustamiseks üldse eriti võimalusi.

Eesti Ühispangas hoiustavad rohkem üle 40-aastased kliendid. Populaarsemad hoiused on tähtajaline hoius ja kasutushoius, mis võimaldab igal ajal juurdemakseid teha ja samas vajaduse korral osa hoiusest välja võtta, kaotamata juba kogunenud intresse. Aina rohkem kasutatakse säästutoodetena ka investeerimisfonde ja elukindlustuse tooteid.

Meeldib kodulaen

Laenudest võetakse Ühispangast enim kodulaenu. Kodulaenu on antud ka vähem kui 5000 krooni netosissetulekuna teenivale kliendile.

Kunsingu sõnul ei tekita intresside tõus ainuüksi suuri riske. “Intressitõusust ohtlikumad on riskid, mis on seotud tööpuuduse ootamatu kasvuga vms šokkidega. Euroopa Komisjon ennustas, et tööpuudus hakkab Eestis vähenema alles 2005. aastal.

Kui eluasemelaen on võetud 5-protsendise intressiga 15 aastaks ja intress tõuseb seitsme protsendini, siis laenumakse kasvab 13,7 protsenti.

Tarbijad hoiavad suuremat osa säästudest arvelduskontol. Sel moel hoitakse ligi 60 protsenti säästudest ehk oktoobri lõpu seisuga 13,5 miljardit krooni.

Hansapank Marketsi juhi Maivi Hansoni sõnul hoiustavad traditsiooniliselt enim pensionärid.

Hansoni sõnul paigutavad eraisikud kõrgema tootluse ootuses sääste pigem kinnisvaraprojektidesse ning jooksevsissetulekutest jääb laenude teenindamise kõrval järjest vähem üle säästmiseks. “Raha hoitakse pigem stardivalmis uute investeerimisvõimaluste ootuses, kui pannakse suhteliselt madala intressiga hoiusele,” ütles ta.

Hansapangas oli septembri lõpu seisuga eraisikute laenumaht 12,3 miljardit krooni ja hoiuste maht 14,4 miljardit, sh ligi kaks kolmandikku olid nõudmiseni hoiused ja ligi kolmandik tähtajalised hoiused.

Aasta algusest on Hansapanga eraisikute laenuportfell kasvanud 23 protsenti ja hoiused üle 5 protsendi.