"Me peame arvestama sellega, et ühel hetkel meile ei tule enam Euroopast raha juurde. Ma väga loodan, et see hetk tuleb varem – et me saavutaksime oma majandusliku iseseisvuse varem –, ma väga ootan, et eurorahad saaksid otsa," rääkis Nigul hiljutises intervjuus Ärilehele.

Ta põhjendas, et alles siis, kui raha saab otsa, hakatakse tegelikult riiki reformima. "See haldusreform, mida tehti, on ju šõu. Seal enamasti kulud ei vähenenud, vaid tõusid, enamasti ametnike ja teenistujate arv liidetud omavalitsustes ei langenud. Milleks seda siis üldse teha oli vaja?" küsis ettevõtja.

Kuigi mõnes erakonnas võiks olla potentsiaal eelolevatel valimistel Eesti poliitikas uut kurssi seada, tekib Niguli hinnangul kindlasti koalitsioonivalitsus, kus minnakse valitsemisprogrammis kompromissidele ja radikaalsemad muutused jäävad ära.

Mööblitöösturi sõnul oligi riigireformi sihtasutuse eesmärk tõuke andmine, näidata ühiskonnale veelkord, et sellisel viisil edasi minna ei ole võimalik. "Sellist riigi ülesehitust sellise maksumaksjate arvuga ei ole võimalik üleval pidada. Me ju kulutame rohkem, kui me ise makse korjame," selgitas ettevõtja.

Seda, mida Nigul arvab täna Eestis toimuvatest majandus- ja ühiskonnaprotsessidest, tantsust tselluloositehase ja metsade lagedaks raiumise ümbe, loe lähemalt lõppeva nädala alguses avaldatud pikast Ärilehe intervjuust.