Tartlased tahavad selgust - tuleb riigimaja või mitte?
Praeguse linna üldplaneeringuga on Holmi pargis riigimaja jaoks krunt kinni pandud. Seda tehes tugines linn 2015. aastal RKASiga peetud läbirääkimistele, kus viimane tutvustas neile riigimajade kontseptsiooni üldisemalt. Selles seisis näiteks, et "/.../ riigimaja hoone paikneb tõmbekeskuses, üldjuhul kesklinnas ja on hästi ligipääsetav. Asukoht on tunnetuslikult hästi leitav." Lõuna-Eestis on tõmbekeskus muidugi Tartu.
Tänaseks on aga valminud juba uus kontseptsioonipaber, kus Tartu on riigimaja asukohana majanduslikel kaalutlustel välistatud. "Projektis ei käsitleta esialgu Tallinna ja Tartut, kuna klientide arv ja asutuste koosseis on liiga suur riigimajade loomiseks. Sellegipoolest on ettepanekutes arvestatud Tartu maavalitsuse hoone investeerimisvajadusega," seisab seal.
Asja muudab keerukamaks aga see, et novembris liitus Tartu linnaga teatavasti ka Tähtvere vald. Linnavalitsus palub ministeeriumilt infot, et oleks selgus, kuidas edasi minna
Mis on riigimaja?
Rahandusministeeriumi ja Riigi Kinnisvara AS-i poolt koostatud kontseptsiooni alusel luuakse riigimajad kõikidesse maakondadesse va Tallinn ja Tartu. Need hakkavad asuma maakonnakeskustes, kus osutatakse otseseid avalikke teenuseid ning paiknevad koos mitmed riigiasutused.
Vabad büroopinnad tekitavad praegu RKAS-ile kulu (sh saamata jäänud tulu) ligikaudu 1 miljon eurot aastas. Riigimajade kontseptsiooni kohaselt tehakse kolimis- või optimeerimisettepanek ca 42 000 ruutmeetri riigiasutuste kasutuses oleva büroopinna kohta. Ettepanekute kohaselt on võimalik kasutatavat pinda vähendada ca 11 000 m² võrra (26%).
Kui kokku ametkonnad kolitakse, oleneb piirkonna eripärast. Näiteks Raplasse saaks luua ühe riigimaja koos peamiste teenustega, samas Rakveres tuleks luua pigem valdkondlikke riigimaju.
