Tartu Erakool: digikool tegutseb


Tartu Erakool: digikool tegutseb
Tartu Erakool

Karantiiniaeg tõi kaasa muutused haridusmaailmas. Distantsõppest sai uus oskus, mis tuli omandada ja millega ühed said hakkama paremini kui teised. Tartu Erakool on üks nendest koolidest Baltimaades, kes on juba 2011. aastast alates aktiivselt keskendunud haridustehnoloogia integreerimisele õppeprotsessi.

Klassiruumis omandatud rikkalikud kogemused seadmetega töötamisel võimaldasid neid ka väljaspool kooli enesekindlalt kasutada. Eelnevalt korraldatud iseseisva õppe päevad olid inspiratsiooniks kõigile, kes pidid alustama õpetamist ja õppimist kodus.

Karantiiniajale tagasi vaadates põikab Tartu Erakooli praegune õppejuht Taavi Kreitsmann tagasi ametlike riiklike otsuste väljakuulutamisele eelnenud nädalasse. „Oli palju segadust ega võetud konkreetseid meetmeid. Suhtlus haridusministeerumi ja koolide vahel küll toimus, kuid puudus süsteemne lähenemine.“ Olukord päädis sellega, et perekonnad olid juba ette paanikas. Õpetajate töökoormus kasvas, sest osa õpilasi õppis kodus ja osa käis ikka veel koolis. Lõpuks pandi paika ametlikud karantiinireeglid ja olukord normaliseerus, kuigi kõik olid endiselt mõnevõrra mures ja ebakindlad.

Koolil oli distantsõppeks üsna kindel vundament olemas. Tartu Erakool oli juba varem korraldanud niinimetatud iseseisva digiõppe päevi. Seega olid nii õpilased kui ka õpetajad harjutanud koos veebipõhiselt töötamist, kuigi seda vaid mõnel korral aastas. Need päevad planeeriti teadlikult, kuna kool tunnetas, et iseseisvast õppimisest saab tulevikus põhioskus. Tartu Erakoolil oli õigus. Täpsemalt on koolil umbes 700 iPadi ning peaaegu 200 Macbooki ja iMaci ning neid kasutatakse töövahenditena integreeritud õppes. Kool väljastab seadmeid kõikidele õpetajatele ja õpilastele, nii et nad saavad vaevata samal platvormil suhelda.

Asjast parema ülevaate saamiseks olgu öeldud, et juba aastast 1992 oli Eestis koolide üleriigilise digitaristu arendamine ja WiFi-ühenduse tagamine keskse tähtsusega. Kui see eesmärk oli enam-vähem täidetud, jätkati digitaalsete haridusressursside arendamist. Sama suund säilis ka COVID-19 pandeemia ajal, kui valitsus käivitas globaalse hariduse kaubamärgi Education Nation, mille eesmärk on Eesti haridussüsteemi teadmiste eksportimine kogu maailma ja näpunäidete jagamine neile, kellel on distantsõppe rakendamisega raskusi. PISA tulemuste põhjal on Eesti haridussüsteem parim Euroopas ja üks parimaid maailmas. Päris kindlasti on see midagi, millest teised koolid maailmas õppida saavad.

Prioriteedid on digioskused ja ja mobiilsed seadmed kõigile

TERA visioon on olnud kooli asutamisest alates saada silmapaistvaks kooliks Tartus, kus antakse parimat ja mitmekülgseimat haridust, mis tugineb iseseisvaks eluks vajalikel teadmistel ja tehnoloogia ning looduse kooskõlal. Tartu Erakool on liidriks uuenduslike hariduslahenduste leidmisel ja nende juurutamisel kogu riigis. Ja kooli prioriteet on digipädevuste õpetamine – kõik õpilased osalevad digioskuste tundides, et saada vilunud seadmekasutajateks juba varasest noorusest alates.

Kool alustas iPadide lõimimist õppeprotsessi juba aastal 2011. Alternatiivina paberkandjatel õppematerjalidele asendati mõned õpikud e-õpikutega, et muuta õpilase seljakott kergemaks ning pakkuda teistsugust õppimisviisi. Õpilased saavad integreeritud õppes kasutada erinevaid STEM-rakendusi (ingliskeelne lühend sõnadest teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) ja õpetajal on vabadus planeerida ette enda tunde kõikjal.

Paiksed arvutiklassid on TERAs ajalugu, sest kool järgib individuaalse liikuvuse trendi. Sülearvutite klass on mobiilne. Sülearvutid on paigutatud spetsiaalsesse laadimiskappi, mida saab vajadusel liigutada ühest klassiruumist teise. Arvutid on pidevalt laetud ja valmis kasutamiseks matemaatikas, robootikas ning muudes huviringides ja tundides. Kõik vajalikud rakendused ei ole veel tahvelarvutites olemas. Individuaalne liikuvus on võti tulevikku.

Õppida, õppida, õppida

Aastal 2011 sai kool oma esimesed iPadid ja hakkas neid erinevates klassides katsetama. Otsekohe saatis seda õpilaste hulgas tohutu edu ja sellest ajast alates algas ka õpetajate regulaarne koolitamine. „Tihti on pidanud õpetajad iPadi kasutamist tunnis keeruliseks, kuid siinkohal on koolitused olnud suureks abiks nende enesekindluse tõstmisel,“ avaldab Annika Soome, kooli haridustehnoloog. Tema sõnul on pidev väljaõpe oluline selleks, et lihvida põhioskuseid ja täiustada uusi. Samuti peab olema keegi, kes aitab õpetajatel samm-sammult oma IKT-oskuseid arendada ning uurida ja katsetada klassis kasutamiseks mõeldud rakendusi ja vahendeid, ja see keegi peab töötama täiskoormusega. „On ebareaalne, et üksainus IKT-spetsialist selle kõigega hakkama saaks ja lisaks veel kooli IT-taristut haldaks. Kuid paraku just seda sageli oodataksegi,“ sõnab õppejuht Taavi. Rääkides uute tehnoloogiate rakendamisest koolis, ei jäta ta märkimata ka sellega seoses endale tekkinud uusi olulisi kohustusi. „Keegi peab õpetajaid ka vaimselt ja emotsionaalselt toetama, sest nad tulevad enda mugavustsoonist välja ja kasutavad klassiruumis uusi metoodilisi lahendusi. See võib esialgu väga kurnav olla."

Haridustehnoloogi amet on maailmas küll üsna uus, kuid mitte Eestis. Tartu Ülikool avas haridustehnoloogia magistriõppe juba 2005. aastal ja näib, et teist samasugust programmi meie piirkonnas ei pakuta. Kogu maailma hüvanguks on õpe täielikult internetipõhine ja ingliskeelne. Iga haridusentusiast võib asja käsile võtta ja ennast haridustehnoloogiks koolitada.

Tsentraliseeritud taristu on parem kui BYOD

Mõne aja eest soovitati haridusasutustele kogu maailmas BYOD-lähenemist (Bring Your Own Device – oma seadme kasutamine), kus kõik õpilased ja õpetajad toovad kooli kaasa oma seadme. Kõlab suurepäraselt, kuid kooli kauaaegse IKT-juhi Henrik Uba, kes on kooli IKT-süsteemi nullist üles ehitanud, sõnul ei toimi selline lähenemine suurtes organisatsioonidest kuigi hästi.

Henrik märgib, et tuleb arvestada seadmete erinevustest tingitud piirangutega. Odavamatel, kallimatel, vanematel ja uuematel seadmetel on suured erinevused riistvara võimekuses ning operatsioonisüsteemi funktsionaalsuses - need kõik võivad mõjutada õppeprotsessi ja selle kiirust. Saavutada vilumus ühel platvormil on väljakutse - platvormide paljusus klassiruumis on sujuva õppetöö seisukohast liig. Õpetajad ei saa õpilasi tõhusalt õpetada, kui nad kulutavad suurema osa oma ajast erinevate seadmete iga üksikasja selgekstegemise peale. Ilmselgelt ei tule see õppeprotsessile kasuks.

Henrik jagab meiega ka üht vana lugu selle kohta, kuidas ta tegi 2011. aastal suuri jõupingutusi, et ehitada nullist üles olematu IKT-taristu. Kõigepealt haldas ta 18 tahvelarvutit manuaalselt ja sellise seadmete hulga juures oli see tehtav, kuid asi muutus järjest ajamahukamaks, kuna seadmeid tuli juurde ja lõpuks oli neid juba sada.

Nüüd kasutab Henrik Apple School Manageri ning MDM-lahendust (Mobile Device Manager) Jamf School ja tema elu on palju lihtsam. Ta saab paigaldada rakendusi, turvata ja positsioneerida õpilaste seadmeid, kui need on kadunud, ning hallata veebipõhiselt kõiki 700 seadet. Süsteemi loomine on ennast igati ära tasunud ja selle üle võib olla uhke. Henriku sõnul on hästi toimiva IKT-taristu hooldus sama tähtis kui õpetajatele vajaliku koolituse pakkumine. Tehnoloogiapõhist haridust ei saa ellu viia ilma, et need kaks komponenti hästi toimiksid ja teineteist toetaksid.

Reeglid on paigas

Veel üks mõte, mis igale kriitiliselt mõtlevale inimesele pähe turgatab, on see, et õpilased võivad ju tehnoloogiat klassis vääriti kasutada. Õpetajad on sellest väga hästi teadlikud ja seepärast on tunnis eelnevalt paikapandud iPadi kasutamise reeglid.

Koolisiseselt on kokku lepitud, et õpilased ei kasuta ENDA nutiseadmeid ajavahemikus 9–14. Kooli poolt antud tahvelarvutit võivad nad õppetööks igal ajalhetkel kasutada ja nad ei saa ise rakendusi installeerida – seda saavad teha ainult haridustehnoloog ja IKT-juht. Koolis on äriklassi turvaline WiFI-võrk, millega tagatakse, et kogu süsteemis liikuv digitaalne sisu on kontrollitav. Näiteks saab IKT-juht teavitada süsteemi, et mõned mängud on tuntud oma vägivaldse sisu poolest, ja keelata nende külastamise kooli võrgus. See kõik on võimalik tänu pilvepõhise võrgu funktsionaalsusele.

Siiski, on see siis üllatus või mitte, suudavad mõned eriliselt andekad lapsed väga harvadel juhtudel kooli piirangutest üle astuda. Et probleemi sellistel juhtudel tõhusalt käsitleda, soovitab õppejuht Taavi pigem õpilaste tegevuse vastu huvi tunda, mitte neid eemale tõugata. „Paluge neil öelda viis põhjust, miks on nende mängitud mäng kasulik – peale selle, et see on lõbus – see julgustab õpilast kriitiliselt mõtlema ja tekitab mõttevahetuse ning lisaks sellele aitab õpilasega sidet luua,“ jagab Taavi oma arvamust. „Me õpetame õpilastele, et seade on vahend millegi saavutamiseks. See, mida nad saavutada tahavad, sõltub neist endist“ – see on kooli filosoofia.

Tulevikulootused

Taasiseseisvumisest alates on Eesti koolidel olnud suur iseotsustusõigus ja paljude jaoks on see olnud suurepärane alus originaalsetele lahendustele, mis ongi hiljem päädinud hiilgavate PISA tulemustega. Siiski murravad paljud seniajani pead, kuidas kaasata rohkem koole digimaterjalide restruktureerimisse ja koolitada õpetajaid õpilastega sammu pidama. Tartu Erakool jagab oma külalistele teadmisi ja külastab ka ise teisi koole, et koguda inspiratsiooni enda süsteemi parandamiseks.

Kuigi TERA visioon nõudis minevikus palju entusiasmi ja investeeringuid, on see olevikus end kuhjaga ära tasunud.