Pürgilast välja voolav nõrgvesi kogutakse poldrile või märgalale, kus elutsevad bakterid selle puhastavad, Eestis valmis esimene sarnane puhasti alles sellel sügisel, ütles Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak.

Varasemad Aardlapalu prügila nõrgvete puhastamise projektid olid Haagi sõnul kas liiga kallid ehitada või siis liiga kallid üleval pidada, sest suletava prügila nõrgvett puhastatakse maksimaalselt paarkümmend aastat. Nii otsis prügila haldaja Tartu linn alternatiivseid projekte.

OÜ Bionext välja pakutud tehnoloogia aadressil tehti palju kriitikat, kõige olulisemaks puudujäägiks nimetas Haak teadmatust, kuidas selline avatud veekogu tüüpi puhasti töötab pakasega. Mitmed osalejad avaldasid kartust, et polder külmub talvel kinni ja reovesi pääseb ikkagi puhastamata loodusesse.

Haagi sõnul pidasid keskkonnaspetsialistid kõige otstarbekamaks leida raha prooviseadme ehitamiseks, et tehnoloogia reaalses olukorras ja Aardlapalu solgi peal ära proovida. Edu korral võib samasugust suhteliselt odavat tehnoloogiat kasutada teistegi Eesti prügilate nõrgvete puhastamisel.

Tartu linna külje all asuv Aardlapalu prügila rajati kunagi ajutisena, nüüd on põhimõtteliselt otsustatud prügila sulgeda, seda küll alles pärast Lõuna-Eesti regionaalse prügila valmimist. Nõrgvete puhastamine on üks prügila sulgemiseks vajalikke toiminguid.