“Julgen öelda, et meie tehnoloogia on maailmas ainulaadne,” sõnab Rakuvabriku juhataja Erki Mölder. Kui klassikaline ravimite saamise viis on keemiline süntees, siis moodsam tee on toota valke ehk bioloogilisi ravimeid rakkudega. Näiteks kurikuulus Glivec, vähiravim, mille kompenseerimise üle õnnetu Marge Valdmann haigekassaga lahinguid lõi, on toodetud rakkude poolt.
Rakule ei meeldi
Et panna rakk vajalikku valku tootma, viiakse raku sisse vastavalt kodeeritud geen. Rakule see loomulikult ei meeldi ja ta tõukab võõrkeha välja. Et seda vältida, hakatakse rakku harjutama, n-ö pressima näiteks antibiootikumidega. Kõik see võtab aega. Kulub vähemalt aasta, et rakk ära harjuks ning veelgi kauem, et ta saavutaks piisava “tootmisvõimuse”. Rakuvabriku teadlased on leiutanud tehnoloogia, mis lubaks rakul alustada valkude tootmist sisuliselt kohe pärast mõjutuse saamist. “Oleme esimesed maailmas, kes on seda saavutanud imetajate rakkude peal,” ütleb Mölder. Konkreetselt hamstrite, hiirte ja ka inimeste rakkudega.
Praegu käib ettevalmistus tööstuslikuks tootmiseks. Kui metalli või mööblitehase rajamisel on vaja püsti panna hoone ning osta tööpingid, siis Rakuvabriku “tootvateks seadmeteks” on rakud. Rakuvabrik on Eesti suurima biotehnoloogifirma Quattromed eelmisel aastal asutatud tütarettevõte. Toodetavate valkude (bioloogiliste ravimite) potentsiaalseteks klientideks on ravimifirmad üle maailma.