„Teede erastamine pole huvitav, sest Eesti on liiga väike ja sõitjaid liiga vähe,” ütles ehitusettevõtte Nordecon juht Jaano Vink. „Ma isegi ei vaevu selle rehkenduse mõttetuse tõttu arvutama, mitu miljonit inimest peaks elama Tallinnas ja Tartus, et eratee ära tasuks.” Era- ja avaliku sektori koostöö võiks Vinki sõnul piirduda tee-ehitajale lepinguga antava pikaajalise teehooldega. Tasulise tee teemat on analüüsitud Tallinna–Tartu maanteel Kose–Mäo teelõigu projekteerimise käigus, kuid heideti kõlbmatuna paberikorvi. „Majandusministeerium on esitanud valitsuskabinetile arutamiseks ettepaneku, et erasektor finantseeriks tee ehitamist ning ka hooldaks teed näiteks 20 aasta jooksul,” rääkis majandusministeeriumi transpordiosakonna juhataja Toomas Haidak. „Riik maksaks nii investeeringu kui hoolduse eest koos pika perioodi vältel võrdsete aastaste maksetena.” Eestis ei ole ühtegi liiklusseaduse nõuete kohast kiirteed, mis sobiks tasuliseks teeks ja sellist ei kavandatagi. Meie teed planeeritakse tagama kõikjal juurdepääsu lähikonna asulatele.
