“Eestis pole peaaegu üldse vähke,” ütles Härjanurme kalatalu peremees Aarne Liiv. “Paari aasta tagune taud on nad hävitanud.”

Käesolev aasta on Liivi sõnul erandlik selle poolest, et keskkonnaministri määrusega on vähipüük Eestis keelatud. “Tiigis kasvatatud vähke see ei puuduta. Söömiseks tuuakse aga Eestisse keedetud ja sügavkülmutatud vähke Hiinast, Taist, Hispaaniast või Prantsusmaalt,” lisas ta.

“See, et vähipüük keelati, ei tähenda, et jões elavad vähid ka ellu jäävad,” ütles Eesti vähikasvatajate tulundusühistu esimees Valeri Tootsman. “Ühe mehe käskkiri ei piira veel salaküttimist. Eelmisel ja üle-eelmisel aastal oli väga aktiivne salapüük. Vähid, mida ei suudetud realiseerida, visati surnutena jõkke tagasi.”

Hukkus 150 000 vähki

Ainuüksi Saaremaal hukkus Tootsmani sõnul eelmisel aastal 150 000 jõevähki ja käesolev aasta koos põuase suvega ei tõota parem tulla. “Tänavu on Saaremaal vihma tulnud kõigest 30 minutit,” ütles ta.

“Kogu Eesti ulatuses on andmeid vähkide kohta raske öelda, aga Hiiumaal ja Saaremaal on vähivarud tugevalt kahanenud ja paljudest veekogudest kadunud,” ütles keskkonnaministeeriumi juures oleva jõevähi töörühma juht Nikolai Laanetu.

Suur vähkide suremus oli Laanetu sõnul tingitud eelmise suve pikast põuast, madalast veeseisust ning külmal talvel sügavast jäätumisest põhjustatud hapnikudefitsiidist siseveekogudes.

Jõevähi säilitamine peaks olema Laanetu sõnul Eesti rahvuslik kohustus, sest liik on säilinud vaid meil ja Lõuna-Norras.

“Täielik vähipüügikeeld oli väga mõistlik otsus,” ütles Laanetu. “Tänavu ei ole näha ka soomlastest ülesostjate kuulutusi. Nad on aru saanud, et seadus kehtib ka välismaalaste kohta. Põhilised vähimüüjad olid koolipoisid, kes teenisid sellega endale taskuraha.”

Jõevähi seisundi ja arvukuse muutumise kohta käib Laanetu sõnul Eestis riiklik seireprogramm, kuid see on alafinantseeritud.

“Ka 50-ndatel ja 70-ndatel, kui jõevähi olukord oli katastroofiline, keelati nende püük viieks aastaks. Kui käesolev keeluaasta ei paranda vähkide olukorda, tuleks keeldu pikendada. Alternatiiviks oleks üle-eestilise vähikasvatuste võrgu väljaarendamine,” lisas Laanetu.

Lehelugejad võiksid Laanetu arvates teavitada keskkonnainspektsiooni röövpüüdjatest, sest koos salapüügiga levitatakse ka haigusi. “Tänavu on vähkide püük lubatud ainult erilubade alusel ja teaduslikel eesmärkidel.”

Läheb neli aastat

“Meie ei kasvata vähki toiduks, vaid meil on erineva päritoluga sugukarjad,” ütles Liiv. “Marjaterast kasvab vähk 10 cm suuruseks nelja aastaga.”

Vähikasvatajad kardavad Liivi sõnul Lätist ja Venemaalt signaalvähi sissetungi, kes on kiirema kasvuga ja suurema sigimisvõimega. “Mõõtudelt on see vähk kohalikust jõevähist natuke suurem ja sõrad laiemad – järelikult ka liha rohkem. Signaalvähk on Ameerika päritolu ja neid kasvatatakse Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus.”

Leedus ei ole vähid Tootsmani sõnul üldse probleemiks ja nad ei saa aru, miks eestlased vähikasvatusi rajavad.

“Soomlastel jätkub kohalikku jõevähki veel 50 aastaks, siis see liik hääbub.”

“Me ei tea täpselt, kui palju vähke Eestis kasvatatakse. Mõni kasvataja peaks sel hooajal saama hinnanguliselt 30 000 kuni 50 000 jõevähki. Vähikasvataja teab, palju ta sügisel tiikidesse lasi, aga ei tea, palju neid tänaseks alles on jäänud,” lisas Tootsman.

Eesti on jõgesid pidi Venemaaga ühenduses. Nende kaudu saavad siia tulla Ameerika päritolu ogapõskne ja signaalvähk, kes on meie jõevähist suuremad, produktiivsemad ja agressiivsemad. Lisaks taluvad nad ka ekstreemseid olukordi paremini ja on katku suhtes immuunsed.