Kuidas jõuda selleni, et Eestis tekiksid targad töökohad? Tuleb alustada ettevõtliku mõtlemise ning reaalteaduste populariseerimisega varakult. TTÜs ja TTÜ Mektory keskuses on igapäevasteks külalisteks ja käivad koolitustel, töötubades igas vanuses inimesed, alates juba lasteaialastest. Legolabor, ventilatsioonilabor, ärilabor, robootikaringid, külaskäigud ülikooli teistesse laboritesse, äriideede konkursid ettevõtlikele koolinoortele ja tudengitele, kosmosesatelliidiprogramm tudengitele ja teadlastele, koostöö maailma gigantide Mitsubishi ja Arvatoga. See on vaid väike osa sellest, mida Tehnikaülikool teeb.

TTÜ teaduskondade ja Mektory Tehnoloogiakooli koostöös korraldatavates inseneeria valdkonna tegevustes osaleb aastas ligi 12 000 kooliõpilast. Usun, et nende hulgast, kellega meil on au olnud koostööd teha, kasvab palju tublisid insenere, teadlasi või ettevõtjaid.

Jah, praegu võib tunduda, et reaalteadustesse sisseastujaid on vähe, et start-up ettevõtteid pole piisavalt. Siiski, see olukord on muutumas. Igal aastal on hoolimata demograafiakõvera langusest sama palju sisseastumisavaldusi kui varasematel. Ellu astub oluliselt rohkem start-up'e. Ka ajakiri Forbes leidis üles just TTÜ-st pärit start-up ettevõtjad Kristjan Maruste (CoModule asutaja) ning TTÜ energia- ja geotehnika doktorandi Madis Uuemaa (Smart Load Solutions asutaja), kui väljaanne reastas Euroopa edukaimaid noori ettevõtjaid.

TTÜs on ka suurim hulk välistudengeid Eesti ülikoolidest. See eri töökultuuride, teadmiste ja ideede vahetus välistudengite ja Eesti tudengite vahel on toomas uusi mõtteid ja äriplaane, mida realiseeritakse sageli Eestis. Koostööprogrammides on eestlastele lisaks tudengeid Hispaaniast, Ukrainast, Türgist, Aafrika maadest ja mujaltki.