Tea Varrak: tootearendusest võidaksid eelkõige allhankijad
Novembri keskpaigas avas Tallinna Tehnikaülikool innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory, mis sillutab ettevõtetele teed koostööks ülikooliga, koordineerides mitme erineva teadusharu teadmisi nõudvaid projekte.
Selliseid projekte on Tallinna Tehnikaülikooli ( TTÜ) innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektor Tea Varraku sõnul käesoleval aastal tehtud palju. Edukaimana neist võib esile tuua Mitsubishi Motors Corporation-i tellimusel tehtud uuringu elektriauto kasutaja käitumise analüüsiks ja visualiseerimiseks. Projekte on ka Ericssoni, RKASi ja teiste ettevõtetega. Ärileht uuris intervjuus Tea Varrakuga muuhulgas, millised ettevõtted innovatsiooniga kõige enam silma paistavad.
Millised ettevõtted on Mektorysse oodatud ja mida Mektory neile pakub?
Oodatud on kõik ettevõtted, kellel on probleem, mida ettevõtja arvab, et ülikool saaks aidata lahendada. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kontsernid ja ka rahvusvahelised suurkorporatsioonid. Mektory roll on aru saada ettevõtte soovist ning leida selle lahendamiseks sobivad koostööpartnerid erinevatest teaduskondadest, instituutidest kas TTÜst või meie koostööpartneritelt teiste ülikoolide hulgast.
Millises seisus on tänaseks ülikoolide ja ettevõtete tootearendust puudutav koostöö? Kuidas see on viimaste aastatega muutnud?
Ülikooli ja ettevõtete vaheline koostöö põhineb ettevõtte ees oleval probleemi lahendusel ja võimalusel ka rahaliselt sellesse probleemi panustada. Lahendatav probleem võib olla seotud nii tootearendusega kui ka teenuse arendusega või hoopis ettevõtte siseste protsessidega. Samas tunnevad ettevõtted huvi uute töötajate leidmise vastu lõpetajate hulgast ning pakuvad praktikakohti. Samuti korraldab ülikool täiendkursusi paljudel teemadel, mis pakuvad ettevõtetele huvi. Viimastel aegadel on ettevõtteid järjest enam hakanud huvitama nn tulevased insenerid ja juba varajane koostöö algus nendega.
Peale Mektory maja avamist pakume ettevõtetele ning eriti väikeettevõttele võimalust kasutada erinevaid prototüüpimise laboreid ja taristut.
Millistes valdkondades on koostöö kõige suurem ning millistes oleks potentsiaali, aga ettevõtted miskipärast ei kasuta või ei oska kasutada seda?
Enim on vaja arendada ettevõtete oskust ülikooli võimekust ära kasutada ja ka teadlaste oskust oma teadmisi edasi ettevõtetele anda. Parima tulemuse koostööst ülikooliga saab ettevõte siis, kui ta teeb koostööd pikaajaliselt ja järjepidevalt, koos oma üleskerkinud teemadele lahendusi otsides.
Praeguseks on tehtud mitmeid ühisprojekte mehhaanika, energeetika, ehituse ja infotehnoloogia vallas. Meie keskuse jaoks on kõige põnevamad väljakutsed need, kus lahendusse tuleb kaasata üliõpilased ja teadlased erinevatest valdkondadest ehk märksõna interdistsiplinaarsus.
Millised Eesti ettevõtted on teie hinnangul kõige edumeelsemad tootearendajad ning millised valdkonnad paistavad teiste seast silma?
Kui soovida esile tõsta ettevõtteid, kes teevad pikemaajalisemat ja pidevat koostööd ülikooliga, siis reeglina kehtib seos, mida suurem ja pikema ajalooga ettevõte, seda enam ülikooliga koostööd tehakse. Näitena võib siin tuua nii Eesti energeetikasektori ettevõtteteid (Eesti Energia) kui ka pikemat aega Eestis tegutsenud rahvusvahelisi suurettevõtteid (ABB, Ericsson). Väga hea meel on meil koostöö üle Riigi Kinnisvara ASiga ja Vopak E.O.s-ga aga ka paljude tesitega. Kõigil neil ettevõtetel on koostööst ülikoolidega pikaajaline kogemus ja seetõttu nad panustavad tootearendusse ka regulaarselt.
Millised on kõige kehvemad?
Ei taha kedagi nimetada kehvaks tootearendajaks. Küll aga võiks suurimat kasu koostööst ülikooliga saada vast need ettevõtted, kes on täna rahvusvahelise väärtusahelas allhankijate rollis. Paraku on aga nende rahalised võimalused ülikoolidega pikaajalist koostööd arendada kasinad. Siinkohal sõltub projekti avamine eriti väikeettevõtte puhul väga palju finantseerimise võimalustest ja riigi toetustest ning otsene seos kaasfinantseeringu võimaluste ja projektide hulga vahel. Aga oleme proovinud ka siis otsida erinevaid lahendusi
Milliste ettevõtete kulud tootearendusele võivad teie hinnangul olla kõige suuremad?
Ettevõtete poolt koostööle ülikooliga kulutatavad summad ja toote- või teenuse arendamisele kulutatavad summad ei ole selles mõttes võrreldavad, et kes rohkem koostööle ülikooliga kulutab, see ka rohkem oma toodet või teenust arendab. Ülikooli poole pöördub ettevõte ikka konkreetse probleemiga, millele lahenduse leidmine ülikooli kaasabil on vaid üks osa ettevõtte toote- või teenuse arendamise protsessist. Kui suur see osa on, see sõltub ikkagi igast konkreetsest juhtumist. Aga kindlasti investeerivad tootearendusse ettevõtted, kes juba rahvusvahelisel turul ja ei taha kaotada turueelist.
Kuidas hindate Eesti ettevõtete üldist arendustegevuse taset? Olete nõus riigikontrolliga, kes pidas taset kesiseks? Või on pigem nii, et enamik tootearendusest käib mujal riikides (välisfirmade emafirmade poolt organiseerituna) ning Eestis viiakse arendatud tooted ja mõtted ellu?
Näen, et arendustegevuse vastu on ettevõtete huvi kasvanud. Meie pooleja teiste ülikoolide poole pöördutakse üha enam ja enam. Samas - ülikoolid ise peavad olema ka aktiivsemad ja tutvustama teaduse pakutavaid võimalusi ettevõtete arendamiseks. Näitama, mida oskavad. Kui suudame tulla välja põnevate lahendustega, ja olla innovaatiliste lahenduste väljapakkuja, küll siis ka näiteks välisfirmad mõtlevad ja tahavad oma tootearenduse üksuseid siia rajada. Meil on tarku ja leidlikke üliõpilasi, nad tuleb üles leida ja ka õppejõud peaks neid juhendades mõtlema enam rakendusliku suunaga uurimisteemade peale , mida tudengitele pureda anda. Ja veel parem kui need teemad oleksid konkreetsed ja suunatud konkreetsete firmade probleemide lahendamisele. Aga siin on vaja ka õppejõu valmisolekut selleks.
Milliseid valdkondi tasuks teie hinnangul Eestis kõige enam toetada ning tekitada ka riiklikult suurem potentsiaal heaks toodete (või ka teenuste) arendamiseks, millest tekiks vajalikku lisandväärtust?
Ehk tasuks siin mõelda sellisele kavale, mis aitaks meie kasinate võimalustega allhankijatel avada võimalusi pikemaajalisemaks koostööks ülikooliga, et selle koostöö abil liikuda rahvusvahelises väärtusahelas allahankija positsioonilt suurema lisandväärtuse looja positsioonile. Samas on head võimalused just uute ettevõtete tekkimisel interdistsiplinaarsuse toel, mis viitab, et konkreetseid valdkondi määratleda on raske. Kuna aga oleme tehnika ülikool, siis ise panustame kindlasti ka tehnika valdkondadele.
