Konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuuma sõnul võib reaalpalga languse lõppu oodata selle aasta teises pooles.

„Praeguse prognoosi kohaselt inflatsioon aeglustub ja palgatõus võib pigem kiireneda kui aeglustuda,” rääkis ta. „Tähtis on see, et reaalpalga tõus ei ületaks tootlikkuse kasvu. Küllaltki olulist rolli mängib palgakulude juures ka töötajate arvu kasv.”

Konkurentsivõimele reaalpalga kasv Kuuma sõnul hästi ei mõju. „Põhimõtteliselt vähendab palgakulude tõus konkurentsivõimet. Seos konkurentsivõimega on olemas, oluline on see, et tootlikkuse kasv ületaks palga kasvu. Siin sekkub ka hinnatõus, kui see on kiire, siis hakkab ta mõjutama ka reaalpalka,” sõnas ta.

Toorainete hind maailmaturul mõjutab igal juhul ka eestlaste reaalpalka, nentis Kuum. „Suurem küsimus on aga see, et kuidas mõjutab nominaal- või keskmist palka, et kuidas ettevõtted arvestavad selle hinnatõusu mõjuga,” jätkas ta.

Kuuma hinnangul on küllaltki raske öelda, kuivõrd on tööjõu hind mõjutatud jaehindade tõusust, kuid igal juhul tuleb jälgida, et palgatõus ei jääks hinnatõusust maha. „Teisalt peab makromajanduse mõttes silmas pidama, et palgakasv ei läheks liiga kiireks. Ülekuumenemise perioodil olid ju tõusunumbrid ikka väga kõrged, kuni 20 protsenti aastas.”

Töötasu

Keskmine palk tõuseb, reaalpalk langeb

•• Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk tänavu esimeses kvartalis 792 euroni, mis on 4,5% rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Keskmine palk on suurenenud juba neljandat kvartalit järjest.

•• Reaalpalk ehk palk, millest on maha arvatud tarbijahindade muutus, vähenes samal ajal kümnendat kvartalit järjest – esimeses kvartalis 0,9%.

•• Mediaanväljamakse (tähistab summat, millest suuremaid ja väiksemaid välja-makseid oli võrd-selt) töötaja kohta oli maksu- ja tolli-ameti andmetel esi-meses kvartalis 553 eurot kuus.